1940 44 1. Nõukogude okup., saksa okupats. Ajalehed võeti 1940 üle. Natsionaliseeriti. Kollased lehed suleti, Uus Eesti muutus Rahva Hääleks, Päevaleht Kommunistiks. Ka maakonnalehed nimetati õmber. Uued lehed: Noorte Hääl, Sirp ja Vasar. 1938. aasta 259 ajakirjast oli alles jäänud 34. Ajakirjanikkond vahetati välja senised vallandati, arreteeriti. Uued olid vasakpoolsed, algajad. ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!". Tsensuur. Ajakirjandus propagandavahend. Gori enesetapp. Lõvi, Laaman, Tõnisson, hukati. Päts arreteeriti, suri vangistuses. Veiler põgenes Läände. Moor tõrjuti ajakirjandusest. Hindrey varjas end. Riiklik propagandatalitus hoidis ajakirjandusel silma peal. Saksa okupat. 41-44. Paar nädalat tsensuurita, siis asus tööle Saksa tsensuur. Info- ja propagandavahendid ajalehed. Päevalehed Eesti Sõna, Maa Sõna ja Revaler Zeitung. Raadiojaam Landessender Reval. Ajakirjad prakt. Likvideeritud, mõned erialaajakirjad.
kontrollida, kuna tõsiasjade väänamine kas sihilikult või tahtmatult on mälestustes üsna tavaline.16 Perioodika Johann Gutenberg leiutas trükikunsti 15. sajandi keskpaiku ja esimesed perioodilised väljaanded ilmusid Euroopas 16. sajandil. Esimesed ajalehed Liivi- ja Eestimaa kubermangudes hakkasid ilmuma 17. sajandi lõpul. Trükiväljaannete ühiskondlik tähtsus kasvas eriti valgustusajal 18. sajandil, infovahendajast sai ühtlasi ka propagandavahend ja masside mobiliseerimise abinõu. Esimene Eestikeelne ajakiri Lühhike õppetus...ilmus Põltsamaal 1766-1767, esimene eestikeelne ajaleht Tarto maa rahva Näddali-Leht nägi ilmavalgust 1806. Aastal Venekeelne ajakirjandus tekkis Eestis 19.sajandil, sest haritud venelasi elas siin vähe ja Venemaa väljaanded olid kättesaadavad. Eesti ajakirjanduse kiire areng toimus rahvuslikul ärkamisajal 19. sajandi teisel poolel, kui baltisaksa avalikkuse kõrval tekkis eesti avalikkus
Pakkumine- nõudmine Tooted- Sortiment piiratud, defitsiit Konkurents teenused Tarbmine Eratarbimine väike Suur tarbimine (SKP oluline mõjutaja) Plaanimajandus või käsumajandus Plaanimajandus Plaanimajandus osutab plaani ja plaaniametkondade keskele osale Plaan kui normide kogum ja propagandavahend Käsumajandus Volitaja ja volitatu probleem (principal-agent-problem) Renditulu taotlev käitumine (rent-seeking) NSV Liidus oli majanduse juhtimise keskseks organiks valitsus (ministrite nõukogu) Valitsemisasutuste tüübid Üleliidulised (NSVL ainupädevus) Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus) Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus) Riiklik Plaanikomisjon / Riiklik Plaanikomitee Liidulis-vabariikliku alluvusega
Dokumentalistika oli siiski tähtsaim. 1922 filmistuudio läks pankrotti. Konstantin Värska mängufilmid: ,,Vigased pruudid", heliline mängufilm ,,Kuldämblik". Theodor Luts (Oskar Lutsu vend) tegutses eelkõige Soomes, kuid jäi Eestiga seotuks. 1931 asutati uus filmistuudio ,,Eesti kultuurfilm". Eelkõige tegeles dokumentalistika ja ringvaadetega. Hakati tegema ka dokumentaalfilmi konkreetse teema kohta. Pätsi võimule saamisega tulid muutused Eesti kultuurfilmist sai propagandavahend, näidati vaid seda, mida sooviti laiemale ilmale näidata. Aktuaalne visuaalne info jõudis selle kaudu ka laiema publikuni. KUNST, KIRJANDUS, MUUSIKA EESTI VABARIIGIS 1918-1940 Enamjaolt saab eristada 20-daid ja 30-daid aastaid. Arengud olid enam-vähem samasugused kui Euroopas, ning ka tase oli jõudnud Euroopale lähemale. KUJUTAV KUNST 1920-dad: eesti kunstis domineerivad avangardistlikud kaasaegsed kunstistiilid (nt. ekspressionism, kubism). 1930-satel: pöördumine
Westinghouse. Selle jaama edu ärgitas teisigi. Peamine põhjus oli äriline: kuulutuste edastamine oli raadiovõrkude kaudu efektiivsem. Alguses pani raadio õitseng kiratsema heliplaaditööstuse, üsna pea nad aga lähenesid. Algul maksid raadio programmide eest raadioaparaatide tootjad, kuid 1922 pakuti välja ka litsentsimaksu ja reklaamitulu. Kui alguses nähti raadios ennekõike meelelahutajat, siis sõja ajal sai sellest kiire ja vahetu sündmusteedastaja, aga ka propagandavahend, kujunes välja ülemaailmne uudistevahetamise süsteem. Ringhäälingust oli 20. sajandi keskpaigaks saanud tähtsaim uudiste levitaja. USAs oli see ringhäälingu kuldajastu. 1950. aastatel hakkas raadio funktsioone üle võtma televisioon, raadiokuulajate arv hakkas vähenema ja reklaamide arv kahanema. Raadio leidis uue nisi salvestatud muusikas ja saatejuhi isikus. Iga jaam otsis oma kuulajaskonda. Euroopas alustas ringhääling kõigepealt Suurbritannias, ehkki edukaid katsetusi tehti
annaabi.ee 
