Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga. · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli Natsionaalsotsialistlik, Itaalias fasistlik. 3. NSVL 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL), mis ühendas erinevaid sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal vastu võetud põhiseadusega. 4. Miks ja kelle vahel puhkes kodusõda Venemaal?
Molotovi-Ripetropi pakt: 23.08.1939 sõlmisid Moskvas Saksamaa ja NSVL mittekallaletungilepingu. Lubati üksteist 10.a jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Jagati ära Ida-Euroopa. MRP sõlmimine tähendas, et sõda võis uuesti alata. Wehrmacht- sõjavägi, laevastik, lennuvägi 10. Nimed, mõisted, aastaarvud: Riigikantsler, Riigipäev, tulekahju Riigipäevahoones, haakrist, SA, SS, Geatapo, rassiseadused, propagandaministeerium, koonduslaagrid, 4-aasta plaan, autobahn Sudeedimaa. 1921, 1923, 1925, 1933, 1934, 1939, 1945 Nimed: Hitler, Himmler, Goebbels, Chamberlain, Daladier. Riigikantsler oli Saksamaa riigipea ametinimetus, kasutusele võttis Hitler/tema ajal. Riigipäev oli Saksamaal võimuorgan, valitsus. Tulekahju Riigipäeva hoones oli algatatud kommunistidega seotud isiku poolt, andis Hitlerile võimaluse keelustada mitte-natsi parteid. Haakrist oli Saksamaa natsisümbol
Nõuti, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa (3mln sakslast), Tagajärg: 1. okt 1938 Saksa armee marssis Sudeedimaale., Tsehhi okupeerimine 1939. a märtsis. Mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug.- Inglise-Prantsuse-NSV Liidu läbirääkimised liidulepingu osas Moskvas. Kevad, 1939. Kokkulepet ei saavutatud. Nimed, mõisted, aastaarvud: Riigikantsler, Riigipäev, tulekahju Riigipäevahoones, haakrist, SA, SS, Geatapo, rassiseadused, propagandaministeerium, koonduslaagrid, 4-aasta plaan, autobahn Sudeedimaa. 1921, 1923, 1925, 1933, 1934, 1939, 1945 Nimed: Hitler, Himmler, Goebbels, Chamberlain, Daladier. Riigikantsler- Saksa Riigi valitsusjuhi nimetus aastatel 18711945. Riigipäev- Põhiseaduse kohaselt oli Saksamaa presidentaalne vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli Riigipäev (Reichstag). Riigipäev oli kahekojaline. Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68-liikmeline Riiginõukogu (Reichsrat)
Kui nendega oli lõpetatud, hakati hukkama, surmalaagritesse saatma ning küüditama kõiki, keda vähegi taheti. Põhimõttega hoida rahvast pideva hirmu all. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi võimsaid sala- ja julgeolekuteenistused (näiteks Saksamaal Gestapo, NSVL-is GPU, hiljem NKVD). Totalitaarsetel riikidel oligi iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Selleks seati sisse erilised ametid, nagu näiteks haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga Saksamaal. 6. Mõisted: domioon Briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament valitsus kohtusüsteem ja seadusandlus. majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi maffia organiseeritud kuritegevus isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas autoritaarne diktatuur valitsemisvorm, kus võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte
○ 1933 loovutas parlament ka seadusliku võimu valitsusele ning sellega oli Weimari vabariigi konstitutsioon ja Saksamaa föderaalne korraldus lõpetatud. ○ 1933. aasta lõpuks saadeti laiali kõik parteid ning 1934 suri president ja Hitler võttis üle ka riigipea ameti. ○ Kõikidest Hitleri semudest said tähtsad riigimehed, sh Joseph Gobbelsist propagandaminister, kelle haridus- ja propagandaministeerium allutas kõik elualad natsionaalsotsialistlikule ideoloogiale. Kultuuripoliitika avalöögiks oli avalik raamatute põletamine 1933 Berliini Ooperiväljakul. Põletati eelkõige juudi ja pahempoolsete autorite teoseid. ○ Otsest usku riigis ei olnud, rajati tunnistuskirik, mis ei toetanud ametlikku ideoloogit. ○ Hitleri valitsusaja üheks tähtsündmuseks said 1936 aasta Berliini suveolümpiamängud, millel tutvustati Saksamaa saavutusi kogu maailmale.
Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga. · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli Natsionaalsotsialistlik, Itaalias fasistlik. 3. NSVL 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL), mis ühendas erinevaid sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal vastu võetud põhiseadusega. 4. Miks ja kelle vahel puhkes kodusõda Venemaal?
annaabi.ee 
