............................3 Bändi liikmed..............................................................................................................4 Pilte Hortus Musicusest.................................................................................................4 Hortus Musicuse esinemine Luksemburgis (2008)................................................ 5 Hortus Musicuse ja Ellerheina esinemine Brüsselis (2008).................................. 5 Hortus Musicus proovisaalis...................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................6 Hortus Musicus ja selle loomine Hortus Musicus on Eesti muusikaansambel, mis loodi 1972. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni poolt ja on seega omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi
suurepäraselt hakkama. Laskudes sügavamale detailidesse tahaksin analüüsida 10.a klassi kava. Võttes riietuse esimeseks kõnealuseks punktiks, arvan isiklikult, et nende süsimustade riiete asemel oleks võinud olla midagi silmatorkavamat. Esmamulje tuleneb siiski visuaalsest vaatepildist ning eeldan, et nii sünge värv ei torka säravamate kostüümide keskelt välja. Oma suurest klassikollektiivist olid nad kaasa haaranud tervelt 22 õpilast. Nähes kui palju nad proovisaalis aega veetsid, siis aiman kui raske võis olla igaks prooviks tervet seltskonda kokku saada. Süvenedes oma silmaga detailidesse, siis esimese asjana märkan, et ajastus on kõigil erinev. Alustatakse erinevatel aegadel ühe ja sama elemendi tegemist. Oli näha, et nad on palju vaeva näinud ning iseenesest on rohketest proovidest palju kasu olnud. Mulle väga meeldis nende massiivne püramiid, kuhu olid kaasa haaratud kõik kavas olijad.
veri´´, ``Hallo, Dolly´´, ``Poissmehed´´, ``Sinihabe´´ jm. ``Pipi Pikksukk´´, Varas Väino Aren, Pipi Anu Kaal -8- Varietee Teatri kõrvalt seadis Väino Aren 1968. aastal sammud varietee poole. Varieteeartisti karjäär algas Astoria keldrist. Ta kirjeldas oma tööpäeva järgmiselt: ``Tööpäev algas 10.00 treeningtunniga proovisaalis. Kell 11 algas proov ja see kestis ikka kolm tundi. 19.00 algas etendus, mis vältas samuti kolm tundi või enamgi, mines 22.00 või 23.99-ni. Varieteeprogramm algas23.00 ka kestis umbes kaks tundi. Lõpp tuli, kuidas jumal juhatas.´´ Aren tegeles sellise asjaga sellepärast, et lisaraha teenida. Teatris sai liiga vähe palka. Kõige kuulsamaks varetee esitamis kohaks sai Viru varietee. Väino koos balletitantsijast abikaasa Helju Naelaga
terviku ning erinevate kunstide sümbioosina (lavakujundus, heli, valgus jms) on kesksel kohal prooviperioodi lõpus. Proovides, kus mingi stseen "ruumi pannakse", keskendub lavastaja sellele, et kohad, muusika, valgustus jm näitlejatega kokku sobiksid. Need proovid on olulised, kuna lavastaja hakkab näitlejate tööd kogu atmosfääriga kokku sobitama. Kõik tehnilised toimingud leiavad aset paralleelselt 8 proovidega. Misanstseene fikseerib lavastaja proovisaalis töö käigus. Läbimänguni jõuab lavastaja alles viimastes proovides, seni mängitakse stseene eraldi läbi. Lavastaja-näitleja suhe ei toimi ainult ühepoolselt. Tihti mõjutavad näitlejad lavastajat. Näiteks lavastuses ,,Nagu poisid vihma käes" sai näitlejate valitud muusikagi teinekord lavastajale pidepunktiks, millest mingis suunas edasi minna. Näitleja ideed saavad tihti otsustavaks ka mingi stseeni mängimisel, seda juhul, kui
Reaalne aeg saab etenduse ajal fiktiivseks ajaks, millel on oma sisemine loogika. Lavastuse ruumi loomisel arvestatakse teatriruumi tingimustega. Fiktsionaalne aeg võib olla tihedam kui reaalne, st sündmused toimuvad kiiremini või aeglasemalt kui reaalsuses. Näitleja isiklik eripära mõjutab nii rolli loomist kui vastuvõttu. Prooviprotsess proovides loetakse. Proovid lava- ja peaproovid toimuvad proovisaalis. Enne esietendust tehakse eelesietendus (mängitakse läbi, kontrolletendus). Proovide ajal tehakse misanstseeni. Prooviprotsessis on väline ja sisemine rezii. Tegelane fiktsionaalne, väljamõeldud olend, kelle ümber on koondatud näidendi või lavastuse tegevus. Teksti kujutluslik konstruktsioon. Tegelane on draamateose mootor: käivitab teose, tema kaudu ilmnevad tähendused. Lavale ilmub näitleja kehastatuna. Tänapäeval on tegelane olulisem kui tegevus (antiigis vastupidi)
samasugused kaasloojad, vajades mõlemapoolset interaktsiooni: tunde mõju liikumisele ja liikumise mõju tundele. Nad peavad lubama feeling-state´il tekkida ja välja tulla endast, kuid teevad seda kui liikumise vorm ja sisu seda samuti kannavad. Astu oma "laboratooriumist" korraks välja, maailma ja saad tunda frustratsiooni töö pärast, armukadedust teiste tantsijate poolt ja nenda vastu, vihast ja meeleheitest meeldida... ja tants su sees lähebki kaduma....Kõik on teistmoodi, kui proovisaalis. Kogenematud tantsuijad võivad segi ajada hedonistlikud tunded esteetilistega. Nad käsitlevad liikumist kui virtuoosset emotsioonide esitamist, "tantsurõõmu", kuna ei ole veel loonud esteetilist suhet tantsu. Esteetiline suhe on mitte-hedonistlik, see toetub soovile tunnistada asjade, nähtuste sisemisi kvaliteete ja omadusi nende endi pärast. Meeldimine ja mittemeeldimine on tähtsusetu ja mitteoluline ning lõppkokkuvõttes segav tantsu sisemiste omaduste ja kvaliteetidele keskendumisel
annaabi.ee 
