MAGNETOSTAATIKA 78. Prootonite kimp liigub kiirusega 3.0105 m/s läbi homogeense magnetvälja,mille magnetiline induktsioon on 2.0 T ja mis on suunatud z-telje positiivsessuunas. Prootonid liiguvad xz-tasandil suunas, mis moodustab 30 z-telje positiivsesuunaga. Leida prootonile mõjuv jõud. Prootoni laeng on +1.6·10-19 C. 79. Tasapinna tükki, mille pindala on 3.0 cm2, läbib homogeenne magnetväli,mille jõujooned moodustavad pinnatükiga 30-kraadise nurga. Leida magnetilise induktsiooni suurus, kui pinnatükki läbiv magnetvoog on 0.90 mWb. 80. Sirges horisontaalses vaskvardas on vool 50.0 A läänest itta. Varras on elektromagneti pooluskingade vahel, kusjuures magnetilise induktsioonivektori suund on kirdesse ja suurus 1.20 T. A) leida 1
0 nC? 72. Punktlaeng suurusega 8.0 nC asub koordinaatide alguspunktis. Leida elektrivälja tugevuse vektor punktis, mille koordinaadid on x=1.2 m ja y=-1.6 m. Keskkonna mõju jätta arvestamata. 73. Prooton (laeng +1.602·10-19) liigub homogeenses elektriväljas, mille tugevus on1.5·107 N/C, piki välja jõujoontega paralleelset sirglõiku pikkusega 0.50 m. Leida a) prootonile mõjuv jõud, b) selle jõu poolt tehtav töö, c) alg- ja lõpppunktide potentsiaalide vahe 74. Kaks punktlaengut paiknevad vaakumis teineteisest 10.0 cm kaugusel. Esimese laengu suurus on +12 nC, teise suurus on 12 nC. Leida elektrostaatilise välja potentsiaal a) punktis, mis paikneb laenguid ühendaval sirgel 4.0 cm kaugusel negatiivsest laengust, b) punktis, mis paikneb sama sirge pikendusel 4.0 cm
Tuuma lagunemine võib toimuda nii alfa- kui ka beetalagunemise teel. Alfalagunemise puhul kiirgab tuum alfaosakese ning beetalagunemise puhul elektroni. Aatomituuma koostis Aatomituumas paiknevad neutraalsed neutronid ning positiivse laenguga prootonid. Isotoobid Mingi keemilise elemendi aatomi tüübid, mis erinevad massiarvu poolest. Massiarvu erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust tuumas. Nt deuteerium ehk raske vesinik (aatommass 2~, aatomituumas on lisaks ühele prootonile ka üks neutron) - kiirgus-ajalooline tähtsus: aatomituum avastasti kulla aatomeid,vaakumis alfa-osakestega pommitades ja nende hajumist mõõtes.kõige laiema levikuga on alfaosakesed suitsuandurites.aatomimaailma mõõtudes üsna suured, suure massiga.õhus levib mõne cm.ei läbi õhukest metallikihti, ei tungi läbi isegi paksemast paberist/riidest.samas toiduga sisse süües oleks kõige ohtlikum (kõige suurem energia).alfaosake = heeliumi tuum, massiarv 4, laeng 2.
0 nC? 71. Kui suur on elektrivälja tugevus 2.0 m kaugusel punktlaengust, mille suurus on 4.0 nC? 72. Punktlaeng suurusega 8.0 nC asub koordinaatide alguspunktis. Leida elektrivälja tugevuse vektor punktis, mille koordinaadid on x=1.2 m ja y=-1.6 m. Keskkonna mõju jätta arvestamata. 73. Prooton (laeng +1.602·10-19) liigub homogeenses elektriväljas, mille tugevus on1.5·107 N/C, piki välja jõujoontega paralleelset sirglõiku pikkusega 0.50 m. Leida a) prootonile mõjuv jõud, b) selle jõu poolt tehtav töö, c) alg- ja lõpppunktide potentsiaalide vahe 74. Kaks punktlaengut paiknevad vaakumis teineteisest 10.0 cm kaugusel. Esimese laengu suurus on +12 nC, teise suurus on 12 nC. Leida elektrostaatilise välja potentsiaal a) punktis, mis paikneb laenguid ühendaval sirgel 4.0 cm kaugusel negatiivsest laengust, b) punktis, mis paikneb sama sirge pikendusel 4.0 cm kaugusel positiivsest laengust. 75
teiseks elemendiks; nt kui vesiniku aatomi tuumalaeng peaks millegipärast tõusma 1 võrra, siis pole vesinik enam vesinik, vaid on muutunud heeliumiks. Kui aga neutronite arv tuumas peaks muutuma, siis aine keemilised omadused ei muutu, muutuda võib vaid aine radioaktiivsuse tase. Aatomi elektronkate hõlmab aatomi ruumalast 99,9% ja massist 0,001%. Elektronkate koosneb elektronidest ja on küllaltki keerulise ehitusega. Elektroni laeng on -1 (võrdne prootonile, kuid vastasmärgiline). Elektrone on aatomis alati sama palju kui prootoneid, st aatomi kogulaeng on tasakaalus. Kui aatomis elektronide arv ei võrdu prootonite arvuga, siis nimetatakse aatomit iooniks. Suurel temperatuuril hakkavad elektronid aatomi küljest lahti rebenema. Lahtirebenenud elektronidega (ioniseeritud) gaasi nim. plasmaks. Temperatuuril 1000000 C pole ühegi elemendi aatomile jäänud ühtegi elektroni - kõik on lahti rebenenud
E0= 10-3 * 9 * 1016= 9 * 1013 J Järeldused: 1) Keha mass võib muutuda 100%-liselt energiaks. Selline energia vabaneb tuumareaktsioonides. 2)Igasugune energia omab massi vastavalt valemile 3)Kui muutub keha energia, siis peab muutuma ka tema mass. Keha koguenergia all mõeldakse keha seisuenergia ja teiste energialiikide summat. Need energialiigid võivad üksteiseks muutuda. ÜLESANDED Kui suur on elektroni seisuenergia kui elektroni seisumass on m0= 9,11* 10-31 kg. Kiirendi annab prootonile energia E = 7 * 1010eV, mitu korda suureneb prootoni mass kui prootoni seisumass on mp= 1,67 * 10-27 kg. Punktid mis õpetaja tööks välja tõi Postulaadid, aja ja ruumi mõisted erinevused ja sarnasused, mis on aegruum, pikkuse kontraktsioon, aja dilatatsiooni tähendus, kiiruse liitmine (klassikaline), massi sõltuvus kiirusest.
/ ⃗⃗ ̂= 0,6 ̂ 0,8 ̂ = -18 N/C 0,6 ̂ 0,8 ̂ ⃗⃗ (-10,8 / ̂ (14,4 N/C) ̂ 73. Prooton (laeng .602 0 liigub homogeenses elektriväljas, mille tugevus on .5 0 / , piki välja jõujoontega paralleelset sirglõiku pikkusega 0,50 . Leida a prootonile mõjuv jõud, b selle jõu poolt tehtav töö, c) alg- ja lõpppunktide potentsiaalide vahe Lahendus: q= .602 0 C E = .5 0 / d = 0,5 m a) F = ? b) A= ? c) =? Elektrivälja tugevuse valemist / saame .602 0 C * .5 0 / = 2,403 N Töö leiame valemiga
96) ammoniaakhüdraat- ammoniaagi lahustumisel vees. NH3 * H2O 97) teras-sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. 98) malm-rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku 99) pronks-vase ja tina sulam 100) duralumiinium-alumiiniumisulam, mis sisaldab 2,25,7% vaske ja 0,2%2,7%magneesiumi. 101) Messing-vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki. 102) Triitium-vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit 103) deuteerium-vesiniku isotroop, mille tuumas on lisaks veel üks neutron 104) prootium-universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop 105) osoon-O3, sinakas gaas.hapniku allotroopne vorm 106) ammooniumkloriid- 107) ammooniumkarbonaat-(NH4)2CO3
pingele 30 V. Kasutada on kolm reostaati: a) 6 , 2 A, b) 30 , 4 A, c) 800 , 0.6 A. Millist kasutada? 14. Läbi 20-oomise takistuse voolab 10 minuti jooksul laeng 103 C. Kui palju eraldub soojust? MAGNETVÄLI 15. Prootonite kimp liigub kiirusega 3.0 105 m/s läbi homogeense magnetvälja, mille magnetiline induktsioon on 2.0 T ja mis on suunatud z-telje positiivses suunas. Prootonid liiguvad xz-tasandil suunas, mis moodustab 30º z-telje positiivse suunaga. Leida prootonile mõjuv jõud. Prootoni laeng on +1.6·10-19 C. 16. Tasapinna tükki, mille pindala on 3.0 cm2, läbib homogeenne magnetväli, mille jõujooned moodustavad pinnatükiga 30-kraadise nurga. Leida magnetilise induktsiooni suurus, kui pinnatükki läbiv magnetvoog on 0.90 mWb. 17. Kui suur on magnetiline induktsioon, kui magnetvälja paigutatud juhile, mille aktiivosa pikkus on 5.0 cm ja milles voolutugevus on 25 A, mõjub jõud 50 mN? Väli ja vool on omavahel risti. 18
enamik mittemetalle vesiniku suhtes. Reduseerijana käituvad mittemetallid: endast tugevamate, st kõrgema elektronegatiivsusega mittemetallide suhtes. Paljudel mittemetallidel on ka allotroopsed teisendid. Allotroopia on nähtmus, kui üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Selle põhjuseks on erinev arv aatomeid molekulis (näiteks O2 ja O3) või erinev kristalli struktuur (näiteks grafiit ja teemant). Näiteks on tuntud ka raske vesinik (tuumas lisaks ühele prootonile ka üks neutron) ja üliraske vesinik (tuumas üks prooton ja kaks neutronit). Allotroobid erinevad tavaliselt kristallivõre ehituselt (näiteks süsiniku allotroobid grafiit ja teemant). Harvem on erinev molekuli ehitus, näiteks hapniku allotroopsetel erimitel O (monohapnik), O2 (dihapnik), O3 (trihapnik ehk osoon) ja O4 (tetrahapnik ehk punane hapnik). 4 Vesinik 1. Üldiseloomustus On perioodilisustabeli esimene element.
Achilles heel of quantitative high-performance liquid chromatographyelectrospraytandem mass spectrometry. Clinical Biochemistry 38 (2005) 328. Maatriksiefekti tagamaad pole lõplikult selged, kuid sagedamini selgitatakse seda kolonnist elueeruvate ühendite omavahelise konkurentsiga ionisatsiooniallikas erinevate keemiliste omadustega ained konkureerivad nii tilgas leiduvate prootonite pärast (ESI+ korral) kui ka koha pärast aerosoolitilga pinnal. Konkurents prootonile on esimeses lähenduses määratud ühendite prootonafiinsusega pH alandamisega on võimalik suurendada neutraalsetele ühenditele vastavate konjugeeritud hapete määra tilgas. Konkurents tilga pinna pärast on aga seotud ainete pindaktiivsete omadustega. Üldiselt on leitud, et vähepolaarsete ühendite puhul on maatriksiefekti mõju väiksem kui polaarsete ühendite korral. [57] E. de Hoffmann, V. Stroobant, Mass Spectrometry principles and applications. Second Editon. Wiley
vesiniku suhtes. Reduseerijana käituvad mittemetallid: endast tugevamate, st kõrgema elektronegatiivsusega mittemetallide suhtes. Paljudel mittemetallidel on ka allotroopsed teisendid. Allotroopia on nähtmus, kui üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Selle põhjuseks on erinev arv aatomeid molekulis (näiteks O2 ja O3) või erinev kristalli struktuur (näiteks grafiit ja teemant). Näiteks on tuntud ka raske vesinik (tuumas lisaks ühele prootonile ka üks neutron) ja üliraske vesinik (tuumas üks prooton ja kaks neutronit). Allotroobid ühe ja sama keemilise elemendi poolt moodustatud erinevad lihtained. Allotroopia võib seisneda: erinevas aatomite arvus molekulis erinevas kristallistruktuuris Isotoobid on ühe ja sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev arv neutroneid. Mittemetallid argielus Mittemetallide osatähtsus inimese, loomade ja taimede elutegevuses on äärmiselt suur.
Sama elemendi isotoobid ei erine oma keemiliste omaduste poolest. Tuumafüüsikas kasutatakse isotoopide jaoks tähistust 42He, kus alumine indeks näitab tuumalaengut (prootonite arvu, järjekorranumbrit perioodilisuse tabelis) ja ülemine number näitab tuumas sisalduvate prootonite ja neutronite koguarvu. Vesinikul kolm isotoopi: vesinik 11H tuum koosneb ainult ühest prootonist. Vesiniku teist isotoopi 2 1H nimetatakse deuteeriumiks ja tema tuumas on lisaks ühele prootonile ka üks neutron. Vesiniku kolmas isotoop 31H on triitium, mille tuumas on üks prooton ja kaks neutronit. Triitiumi tuum on ebastabiilne, sest prootonid ja neutronid ei ole tasakaalus. Tuumaenergia Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest, kuid tuuma mass on alati väiksem kui üksikute prootonite ja neutronite masside summa. Selle erinevuse (massidefekti) tekitab tuumaosakesi koos hoidev seoseenergia.
Prootonite arvu määrab Mendelejevi tabeli elemendi järjekorranumber , prootonite ja neutronite arvude summa - nukleonide arv võrdub M.tabeli massiarvuga MZ X või X M Z või ZXM. Väga suured jõud nukleonide vahel omavad " tugeva mõjujõu "olemuse . Kui aatomi elektronkattes on elektrone rohkem või vähem kui selle aatomi tuumas prootone, muutub aatom elektriliselt laetud iooniks - He + või He - heeliumi puhul . H + on sümboliks prootonile , sest vesiniku positiivne ioon on vesiniku aatomi tuum. m p = 1,672623 10 -27 kg m n = 1,674929 10 -27 m e = 9,1 10 -31 kg. Elektron avastati 1897.a katoodkiirte kõrvalekaldumisest magnet- ja elektriväljas Joseph John Thomsoni poolt, esimese elektroni sisaldava aatomi mudeli pakkus välja Thomson ise. Selle oletuse kohaselt koosneks aatom võrdsel arvul olevatest elektronidest ja positiivsetest osakestest. Elektronide arv määraks aatomi massi.
A H ... B , kus ... tähistab vesiniksidet A H ... A ja A ning B on kas O, F või N aatom Aatomid paiknevad kas ühel sirgel või kuni 30°-se nurga all sirgjoonest: Vesiniksideme tekkemehhanism Elektronegatiivne aatom tõmbab vesinikult ära suure osa ühisest elektronpilvest, jättes positiivse osalaenguga prootoni molekuli ,,pinna" lähedale. Teise molekuli vaba elektroniparr või muu negatiivse osalaenguga osa saab läheneda sellisele prootonile enam kui mistahes teisele tuumale naabermolekulis. Nende vahel tekib tugev erinimeliste laengute tõmbumine --vesinikside. Vesinikside on mõnevõrra püsivam van deer Walsi jõududest. Vesiniksideme esinemine mõjutab oluliselt aine omadusi. Näiteks põhjustab vesiniksideme esinemine kõrgemaid keemis-ja sulamistemperatuure. Kui vesi ei moodustaks vesiniksidemeid, oleks tema keemistemperatuur ligikaudu -80 °C. Kui oluline on vesiniksideme tugevus? Sulamis- ja keemistemperatuur
annaabi.ee 
