ja plastokinoonide redutseerimiseks. Fotosüsteem II nimetatakse tema ensüümide järgi veel plastokinooni oksidoreduktaasiks. Oksidoreduktaas on valgussõltuv ensüüm, mis kasutab valgusenergia footoneid elektronide ergastamiseks. Seejärel transporditakse need üle erinevate koensüümide ja kofaktorite, et redutseerida plastokinoon plastokinooliks. Vee molekuli lagundamisel saadud vesinikioonid e prootonid aitavad tekitada prootongradienti, mida kasutab teine tülakoidide membraanis paiknev valkkompleks ATP süntaas, mis genereerib ATPd ADPst ja anorgaanilisest fosforist. ATP süntaas pumpab prootoneid kloroplastide stroomasse. Eraldub hapniku molekul. On teada, et fotosüsteem II asub tülakoidide membraanis nii, et vett oksüdeeriv sait ehk doonorsait on suunatud tülakoidide sisemuse ehk luumeni poole ja plastokinooni reduktaasi sait ehk aktseptorsait asub stroomapoolsel küljel.
prosteetiline rühm Tsüaankobalamiin (B12) Osaleb mutaasireaktsioonides Vitamiin K Menakinooni eellane. Menakinoon osaleb elektronide transpordil Toitumistüübid ja nende määratlemine. Bakterid saavad kasutada nii keemilistes ainetes sisalduvat kui ka valgusenergiat. Mõlema arvel saab membraanile tekitada prootongradienti. Prootongradiendi arvel saab sünteesida ATPd ja teha muud tööd. Kasutatava energia järgi jagunevad kemotroofideks (keemilised ained) ja fototroofideks (valgus). Toitumistüübi määratlemisel on olulised: · Energiaallikas (valgusenergia, keemilised ained) · Oksüdeeritava aine (elektroni doonori) loomus (kas anorgaaniline või orgaaniline aine), ka fototroofid vajavad väliseid elektroni doonoreid (redutseerijat). Nendeks võivad olla nt vesi,
FOTOSÜNTEES 1. Kirjeldage lühidast PSI ja PSII funktsioone. PSI tema pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel. Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid mida vajatakse fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. PSII valgustneelav kompleks. Asub tülakoidide membraanides. Kasutab valgusenergiat vee molekulide lagundamiseks ja plastokinooni redutserimiseks. Vee lagundamisel saadud prootonid aitavad tekitada prootongradienti, mida kasutab ATP süntaas. Varustab elektrontransportahela elektronidega. 2. Kirjeldage lühidalt fotosünteetilist elektronide ülekandeahelat, selle peamisi komponente ning tsüklilist ja mittetsüklilist protsessi. Reoksüdeeritakse kofaktorid. Konverteeritakse energia sellisele kujule mis on kasutatav ATP sünteesiks. Elektronide ülekandeahela ja ATP sünteesi side ei ole otsene, vaid toimub vahendatuna elektrokeemilise gradiendi poolt.
membraanipotentsiaali poolt kontrollitud, mehaaniliselt kontrollitud, ligandi poolt kontrollitud, transmitteri poolt kontrollitud ja lekkivad kanalid. 4. Ioonpumpade (ATPaaside transpordivad ioone vastu gradiente ja kulutavad selleks ATP energiat) klassifikatsioon P-klassi pumbad, V-klassi prootonpumbad, F-klassi prootonpumbad, ABC superperkond ja nendevahelised erinevused F-klassi pumbad ei kasuta transpordiks ATP energiat, on peamised ATP tootjad, kasutades selleks prootongradienti, esinevad mitokondrites, kloroplastides ja bakterite plasmamembraanis; P- klassi pumbad transpordivad palju erinevaid ioone läbi membraani, nt Na+/K+ ATPaas tagab nende ioonide gradiendid kõrgemates eukarüootides; V-klassi pumbad esinevad põhiliselt vakuoolsetes organellides, kasutavad prootongradienti ja ATP energiat; ABC pumbad esinevad peale bakterite ka imetajate plasmamembraanides, kus transpordivad fosfolipiide, kolesterooli ja teisi väikseid molekule. 5
Kusjuures hapnikule kantakse enim energiat üle ja fumaraadile kõige vähem. Sellest sõltub omakorda kui palju suudetakse metabolismist energiat talletada. Hingamisaehlae 1. komponent NADH-dehüdrogenaas I NADH-dehüdrogenaas I (nuoA-N) on hingamisahela esimene komponent ja sisaldab FMN-i (flaviin-mononukleotiidi) ja Fe-S klastreid. NADH- dehüdrogenaas I (NDH-I) katalüüsib elektronide ülekande NADH-lt kinoonidele, mis on tsütoplasma membraanis ja on võimeline looma prootongradienti. NDH-I on oluline nii aeroobsel kui ka anaeroobsel hingamisel, kui hingamisahela esimene komponent. NDH-I on tsütoplasmamembraanis ning koosneb 14 subühikust, mis oksüdeerib NADH, redutseerib kinoone ning transpordib kuni 4 H + tsütoplasmast periplasmasse. NADH oksüdeerimisega liigub tsütoplasmast 2 prootonit redokspotentsiaali abil periplasmasse ning lisaks 1-2 prootonit konformatsiooniliste muutuste tulemusena. NDH-I koosneb kolmes struktuursest osast: hüdrofiilne fragment