võrdsel tasemel. Ka meeste ehted ning küllap rõivadki on Eestis olnud sarnased ülejäänud Põhjamaade omadele. VIIKINGIAEGNE RÕIVASTUS Eesti meeste rõivastus viikingiajal sarnanes tugevalt kaasaegsete skandinaavlaste omaga, eriti suur sarnasus ilmneb Gotlandi ja Kesk-Rootsi viikingitega. Täielik rõivastus koosnes villastest pükstest, pikast linasest või villasest särgust ning keebist, mis ulatus umbes põlvedeni. Keebi või ülekuue kaelus ja servad olid sageli ääristatud pronksspiraalidega. Vööd, ka mõõgavööd olid kaunistatud pronksnaastudega. Vööl oli alati pronksplekiga ääristatud noatupp noaga. Erinevalt Skandinaavia viikingitest kandsid Eesti mehed palju sõrmuseid ja käevõrusid. Kui balti rahvastel olid spetsiaalsed sõjameeste käevõrud, siis Eestis kandsid mehed enamuses samu käevõrutüüpe kui naised (ainult spiraalkäevõru ja Saaremaa tüüpi käevõru ei esine kunagi meeste haudades). VIIKINGITERELVAD
mitmetes Skandinaavia saagades, parimatele neist anti isegi nimed. Head relvad, nagi damaskitud teraga mõõgad ja odaotsad, olid väga kallid. Luksuslikumaid relvi kaunistati hõbetraadiga või õhukese hõbeda- ja kullakihiga, millesse graveeriti keerukas ornament. Rõivad Täielik rõivastus koosnes villastest pükstest, pikast linasest või villasest särgust ning keebist, mis ulatus umbes põlvedeni. Keebi või ülekuue kaelus ja servad olid sageli ääristatud pronksspiraalidega. Vööd, ka mõõgavööd olid kaunistatud pronksnaastudega. Vööl oli alati pronksplekiga ääristatud noatupp noaga. Erinevalt Skandinaavia viikingitest kandsid Eesti mehed palju sõrmuseid ja käevõrusid. Kui balti rahvastel olid spetsiaalsed sõjameeste käevõrud, siis Eestis kandsid mehed enamuses samu käevõrutüüpe kui naised (ainult spiraalkäevõru ja Saaremaa tüüpi käevõru ei esine kunagi meeste haudades). Viikingiaja alguses kinnitasid mehed keepe rõngaspeanõeltega. 10
mistõttu nende säilivus on halvem ka laibamatustes. Eestis on ühe Siksali matuse põhjal suudetud siiski rekonstrueerida 14. sajandi mehe kuub. Võib oletada, et üldjoontes samasuguseid kuubesid kandsid mehed ka mõnisada aastat varem. Meeste rõivastus koosnes särgist, kuuest, pükstest ja keebist ehk üleviskest. Säärte ümber olid mässitud samasugused jalamähised, nagu naistelgi. Nii liivlaste laibamatustest kui ka 11. sajandisse kuuluvast Raatvere mehematusest on leitud pronksspiraalidega kaunistatud jalamähiseid, mis võib-olla olid kasutusel sajand hiljemgi. Jalgu võisid kaunistada ka ümber pahkluu olnud pronks- või hõbevõrud. Meeste peakatted Meeste peakatetest pole peaaegu midagi teada. 12. sajandisse kuuluvate figuurikeste põhjal arvatakse, et liivi meeste peakatted olid lihtsad ümarad mütsid, mille küljes võisid olla kõrvalapid. Rikkamates matustes olid mütsid vahel kaunistatud kuldse ja hõbedase brokaatpaelaga
Kaskelt lahku kammitud juuksed langesid seljale palmikute või lokkidena, vahel aga raamisid juuksed nägu lainelise tuulesoenguna. Populaarne oli kähardatud tukk, ülejäänud juuksed põimiti seljale langevateks palmikuteks või pisteti juuksevõrgust kotti. Juuksevõrguga võis olla kaetud kogu soeng. Teinekord kinnitati juuksed võrgu abil kuklasse, kusjuures laupa katsid lokid. Juukseid pleegitati, soenguid ehiti kuld või pronksspiraalidega, levinud olid metallist soengukaunistused ning luust, elevandiluust või metallist juuksenõelad. Mehed kähardasid habemeid ja laubajuukseid, aegajalt aga olid moes päris lühikesed juuksed. Kübarad ja muud peakatted: Tüüpiline etruski kübar oli tutulus toekas, näopoolses osas äärega, teravatipulist tiaarat meenutav peakate. Kübarat kandsid etruskid vajaduse korral peamiselt
Kaskelt lahku kammitud juuksed langesid seljale palmikute või lokkidena, vahel aga raamisid juuksed nägu lainelise tuulesoenguna. Populaarne oli kähardatud tukk, ülejäänud juuksed põimiti seljale langevateks palmikuteks või pisteti juuksevõrgust kotti. Juuksevõrguga võis olla kaetud kogu soeng. Teinekord kinnitati juuksed võrgu abil kuklasse, kusjuures laupa katsid lokid. Juukseid pleegitati, soenguid ehiti kuld või pronksspiraalidega, levinud olid metallist soengukaunistused ning luust, elevandiluust või metallist juuksenõelad. Mehed kähardasid habemeid ja laubajuukseid, aegajalt aga olid moes päris lühikesed juuksed. Kübarad ja muud peakatted: Tüüpiline etruski kübar oli tutulus toekas, näopoolses osas äärega, teravatipulist tiaarat meenutav peakate. Kübarat kandsid etruskid vajaduse korral peamiselt
annaabi.ee 
