Küll kadusid eelrooma rauaajal lõplikult kasutusest kivist terariistad. Sõna ,,raud" on läänemeresoome keeltesse laenatud germaani keeltest ilmselt juba pronksiaja lõpus. See viitab sellele, et esimesed kokkupuuted selle metalliga toimusid skandinaavlaste kaudu. Raud hakkas Eestis levima nooremal eelrooma rauaajal umbes alates aastast 200 e.Kr. Sellest ajast on teada ka esimesed tõendid rauasulatuse kohta Eestis. Raudtööriistad muutusid nüüd tavaliseks. Esialgu kasutati pronkskirveste eeskujul rauast õõskirveid, mida küll valamise asemel sepistati. Peagi hakati valmistama ka silmaga kirveid, mis olid esialgu üsna lühikesed ja kitsad. Eelrooma rauaaega on nimetatud uurimiste keskpunktiks, sest alates sellest perioodist võib rääkida info rohkusest. 10
Erinevaid figuure, millel on on all augud. Kiivritega mehed ja hüppavad naised. Kinnitatud laeva külge? Trundholm, Taani. Hobune, mis veab kullaga kaetud pronksist ketast-päikese sümboolika. Nebra taevaketas, Saksamaal. Pronksiaja kosmoloogia iseloomustus. Strettweg, Austria. Vanker, keskel alatsi naine, ümber palju reisijaid. Lehtkullast koonused (mütsid), leitud 4. Peetakse päikesekummardajate preestrite omaks. Mold, Inglismaal. Kullast keep, kaunistatud merevaigust keega. Pronkskirveste aardeid on olnud väga arvukalt. Kuna need olid igat moodi väga praktilised aga samas ka väga pühad. Olulisteks sümboliteks on veetud paati, kirvest, lind (päike-lind-paat), inimesed, ussid, hobune Fardal, Taani Flemming Kaul. Päeva- öö paadid habemeajamisnugadelt leitud sümbolite järgi. Päevapaadid liiguvad vasakult paremale ja ööpaadid paremalt vasakule. 5. MAAILMA SÜSTEEMIDE TEOORIA (World Systems Theory / Core-Periphery Theory / Dependency Theory)
m.a.) Eestist on leitud vaid 16 pronksiaegset eset. Üks vanemaid pronksiaegseid leide Eesti aladelt on odaots Muhu saarelt. Ainuke pronksiaegnee mõõk on pärit Vajangu külast, see seisis pikka aega Rakvere muuseumis. Mõõk oli valmistatud Kesk-Euroopas Halstatti kultuuri ajal. Sellest perioodist ei teata ühtki kinnismuistist. Noorem pronksiaeg (1100 - 500 e.m.a.) Hakati ehitama rõhkpalkhooneid, arvatavasti tänu pronkskirveste kasutuselevõtmisele. Tähtsamad kindlustatud asulad olid Iru, Narva, Kaali, Ridala, Asva. Tekkisid tihedad suhted Skandinaavia rahvastega. Hakati rajama nelinurkseid põlde. Pronksiaegses Eestis kasvatati otra, nisu ja kaera. Ilmusid kivikirstkalmed - on olnud nähtavad, maastikule jäetud objektid. Kivikirstkalmeid kaevati tihti lahti. Eesti rauaaeg (500 e.m.a. - 1225) Vanem rauaaeg (500 e.m.a. - 450 m.a.j.) Eelrooma rauaaeg (500 e.m.a. - 50 m.a.j.)
Kogud olid hiiglaslikud, müüs (andis?) need Oxfordi ülikoolile. Hakkas tegelema ka asulate, külade uurimisega. Taastas muisitste välise kuju, sellise, nagu need olid olnud varasematel aegadel. Oskar Montelius (1843-1921) oli rootslane, tema läks ajalukku sellega, et hakkas tegelema põhjalikult esemete uurimisega. Võttis ette pronksiaeged esemed ja üritas need sättida arenguritta, kuidas need omal ajal võisid areneda. Ta koostas arenguloo, kuidas on toimunud pronkskirveste areng nt. Rajas tüpoloogilise meetodi. See võttis tal 15 aastat aega. Lõuna-Euroopast sai ka ajalisel paikapanemisel abi, jee. Heinrich Schliemann (1822-1890), kõige tuntum arheoloog, alguses oli ta kõva ärimees, vedas püssirohtu, äritses kullaga jne. Ta läks ülikooli arheoloogiat õppima, kuna väiksena luges raamatust ,,Trooja hävitati nii, et mitte midagi ei jäänud alles". Tahtis Troojat leida ja sellega ta läkski ajalukku
Kreekaga. Kaubanduses vankrid. Unetice kultuurist rohkesti peitleide, neis palju pronksesemeid: pistodade teramikud, käe- ja jalavõrud, metallspiraalid, kirved, arvukad pronksitükikesed. Neid võisid matta vahendajad. V palju rikkalikke pronksesemete peitleide Halle/Saale piirkonnast. Seostatud soolatootmisega piirkonnas (soola eest maksti pronksesemetega). Ka sama piirkonna haudades on väga palju pronksist panuseid. Ka kuldesemed. Pronkskirveste standardvormid ja pronksitükikesed võisid olla kasutusel raha asendajana kaubanduses ja vahetuses. Kesk-Saksa aladel eristatakse omaette allkultuurina Leubingeni kultuuri (Tüüringi aladel kuni Kesk-Elbeni). Kujunes u 17. saj eKr. Aluseks kohalikud neoliitilised hõimud ja Unetice kultuuripiirkonnast tulnud inimesed. Majanduse aluseks karjakasvatamine. Puuduvad tugeva kultuurkihiga asulakohad. Metallist ehteid, relvi, tööriistadest vaid kirveid. Algul metallesemeid vähe. U 16
annaabi.ee 
