3.Pilet 1).Pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa , Kivisaarest leitud sirp ja veel 11 kirvest. Katsed näitasid ,et pronkskirvega saab puu raiutud 3 korda kiiremini kui kivikirvega. Kuigi ikka valmistati kivist, luust ja sarvest tööriistu, sest eestis puudusid vajalikud vase-ja tinamaagid, mujal olid need liiga kallid ,et neid arvukamalt hankida. Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt. Suurem osa Eesti elanikest elas
Põlispõllud võeti kasutusele umbes 2,5 tuhat aastat tagasi ja neid põlde hakati väetama. PõhjaEuroopa kõige vanemad põllud asuvad SahaLool ja Maardu järve lähedal. 2.Vanem pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest saadud sirpi. Neile lisaks on selle ajajärgu pronksleidudena saadud veel vaid 11 kirvest. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad; katsed näitasid, et pronkskirvega sai puu maha raiuda isegi kolm korda kiiremini kui kivikirvega. Ometi jõudis neid sel ajal Eestisse vähe ja üksikud metallesemed olid ilmselt rohkem uhkustamiseks. Siin puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga pronksesemed esialgu kallid, et neid arvukamalt hankida. Seetõttu pole imestada, et vanemal pronksiajal jätkus Eestis kivikirveste valmistamine. Paljud teisedki esemed tehti endiselt kivist, sarvest ja luust ning
Tõenäoliselt oli neil ka mingi oluline tähendus Noorem pronksiaeg Ilmub palju uut tüüpi muistiseid. On leitud viis linnust, mille ümber on olnud kindlused. Kolm neist asuvad Saaremaal ja kaks põhjarannikul. Iru Linnapära rahvapärane nimetus, mis pärineb hilisemast ajast. Pirita jõe kaudu on ta ühendatud merega. Iru kindlustuse asula hoone juures on näha, et ehitati juba rõhtpalkhooneid katus toetus seintele. Selline elamu peab väga hästi sooja. Pronkskirvega on võimalik maha raiuda juba jämeidaid puid, seetõttu hakati ehitama ka selliseid maju. Inimesed on elatist hankinud maaviljelusega, samuti on leitud ka loomade jäänuseid, kelle huls valitsevad kitsed ja lambad, kuid on leitud ka veiseid. Kindlustatud asulate kõige huvitavam leid on seotud pronksi valuga. Neis asulates on intensiivselt tegeletud pronksist uute esemete valmisega. On leitud palju pronksi valuvorme.
Ühtegi kinnismuistendit ei teata. Üks odaots (1800ekr) on kõige vanem eesti leidudest. See on pärit Uurali mägedest, kuid leiti muhult. Tegemist on väga ilusa ja kvaliteetse odaotsaga. Selle leidis üks kohalik talumees, kes oli seda seatapmispussina kasutanud ja teritas seda käia peal. Kivissaarelt on leitud üks sirp. ei ole teada kas sellega lõigati vilja, aeti juukseid maha või pandi varre otsa ja uhkeldati. Ülejäänud 14 eset on kirved. Pronkskirvega on tunduvalt parem raiuda kui kivikirvega, töö saab tehtud 4-5 korda kiiremini. Pronksesemeid üldjuhul alguses ei kasutatud, need olid rohkem uhkeldamiseks. Eestis pronksist ehteid ei olnud, kasutati hoopis praktilisi asju. Pronksiaegseid kindlustatud asulaid on kolm: Asva, Ridala, Kaali Saaremaal; Iru, Narva Joaoru. Nendest on saadud ka esimesi jälgi rõhtpalkmajadest. Põhjuseks võivad olla pronkskirved, millega on võimalik jämedamaid puid raiuda, millest saab maja ehitada
Algselt pronksesemed olid nii kallid, et toodi 24 ainult peopäeval välja. Ülejäänud leiud on pronkskirved. Pronkiaja keskel ilmuvad uued kinnismuistised. Esimesed linnuselaadsed ehk kindlustatud asulad (5 tükki, kolm neist Saaremaal, Iru linnamägi ja Narva asula). Kindlustamine on seotud mere lähedusega. Kindlustatud asulatest on saadud selgeid jälgi korralikest rõhkpalkelamutest. Pronkskirvega oli parem ehitada. Tekkisid tihedad kontaktid Skandinaaviaga. Samasuguseid esemeid nagu Skandivaavias tehti ka siin. Uueks nähtuseks olid ka muistsed põllud, mis tekkisid tänu nelinurksetele põldudele. Sahaloo põllud, ka Balti põllud, ebakorrapärased 10-15 m laiad, u 20 m pikad. Samal ajal ilmuvad kivikirskalmed. Muutus on suur, kiviajal maeti maa sisse, nüüd ehitati maa peale ehitis kividest. Kirstu ümber on ring ja pealt
annaabi.ee 
