Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Siinse rahva aktiivsusest ja siiretest väljaspoole kõnelevad Asva kultuurile iseloomuliku keraamika esinemine ülemere asulates. Eesti vanemal pronksiajal ajavahemikus 18001000 eKr hakati Eesti alal kasutama pronksist (vase ja tina sulamist) valmistatud esemeid. Esialgu olid metallesemed üksnes luksusesemed siit on leitud vaid 19 tolleaegset pronkseset, mille hulgas on kirveid, sirp ja odaots. Oletatavasti on vanim Eestist leitud pronksese Eesti läänesaarestikus, Muhu saarel välja tulnud odaots, mis on pärit Lõuna-Uuralitest. Kuna pronks oli haruldane importkaup, jätkus ka kivikirveste valmistamine ja kasutamine. Nn. hilised kivikirved ongi arvukaimaks jäänuseks Eesti vanemast pronksiajast, lisaks neile teatakse vaid üksikuid selle ajastu asulakohti. Mida tollal surnutega tehti, pole kalmete puudumise tõttu teada. Majandus rajanes ringleval alepõllundusel, küttimisel ja kalastusel. Nooremal pronksiajal (1000
Muhu saar hakkas merest välja paistma umbes 8000 aastat tagasi. Esimeste inimeste kohta on esimesed tunnistused pärit umbes 5000 aastat tagasi elanud inimese matuse näol. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses leiti Pöitse küla lähedalt 2 inimese luustikku. Teise luustiku juures oli kivikirves, mis näitab, et surnud olid maetud siis, kui rauda veel ei kasutatud. Esimene metall, millest inimesed õppisid tööriistu valmistama, oli pronks. Muhust on leitud ka Eestis kõige vanem pronksese - odaots. Muhus elas juba meie ajaarvamise alguses palju inimesi. Sellest annavad tunnistust rohked muinaskalmed. Üks selline kalme on ajalooteadlaste - arheoloogide poolt läbi uuritud. See asub Mäla külas Ussimättal ja seal võib tutvuda muinasaegse kalme ehitusega. Muinasajal rajati põhiliselt kolme erineva ehitusega matmispaiku: kivikalmeid, tarandkalmeid ja maa- aluseid kalmeid. Selliseid kalmeid leidub lisaks Mäla külale Kallaste, Raegma, Ridasi,
Tegelikult on varast pronksiaega kiviaja lõpust üsna raske eristada, seda enam, et sellest perioodist on Eestis vähe muistiseid. Rantkirves Tahulast ja õlgkirves Lellest Muhu pronksodaots Varasesse pronksiaega kuulub Eestis vaid veidi üle kümne pronkseseme. Neist vanim on Kivisaare asulakohalt leitud pronkssirp, mis leiti koos nöörkeraamika kildudega. See pronksese on ilmselt pärit juba kiviaja lõpust. Muhust leitud odaots on pärit Uurali lähistelt, kus selliseid valmistati 17.15. sajandil ema. Saaremaalt Tahulast saadud rantkirves, mis sarnaneb Ida- Preisimaalt teada olevatele kirvestele, peaks olema paarsada aastat noorem. Pronkskirved jagunevad rant-, õlg- ja putkkirvesteks. Kivikirveid kasutati tol ajajärgul siiski rohkem, kui pronkskirveid. Eksperimentaalarheoloogia on ka
revolutsioonilise materjalini, milleks kallis. Selleks, et seda 12081227 Muistne vabadusvõitlus Läänemeri alles välja kujunemisel. oli pronks. Praegu dateeritakse saada, oli vaja leida tina 1227 Mõõgavendade Ordu allutas Tallinna ja kogu PõhjaEesti Tekib inimasustus Eestis kaua vanimad Eestist leitud pronksese ja vaske. Rauda leidus 1238 Taani ja ordu sõlmisid Stansby lepingu, millega taanlased said tagasi Tallinna ja Põhja peeti kõige vanemaks Pulli asulat med umbes aastast 1500 e.kr. rohkem, see oli vastupi Eesti Sindi lähedal, kuid 2001. aastal Pronks oli harv ja kallis, sellepärast davam ja odavam. 1343 23
90% vaske ja tina 10% - selline koostis oli kõige parem. Brimelli kõvadusarv on vasel 30, kõige paremal pronksil 230, keskmisel raual 250. Pronksist on võimalik valmistada tunduvalt teravamaid esemeid ja torkeriistu. Pronksi sulamistemperatuur on 700-900 kraadi, seda on palju lihtsam töödelda kui rauda. Kivikirvest ei saa parandada, aga pronkseset saab uuesti kasutada see valataksel ihtsalt ümber. Pronkseseme valmistamine on tunduvalt kiirem kui kivist samaväärse eseme toksimine ja pronksese on tunduvalt teravam ja parem. Eriti jõukaks muutusid pronksiajal need piirkonnad, kus leidus tina ja vaske. Vasekiviaegne mees Alpidest Ötzi sai omale nime leiukoha järgi. 1991 matkas abielupaar Aplides ja märkasid, et keegi paistab lumest välja. See oli väga kõrgel ja politsei ei viitsind selle laiba järgi minna. Kui Konrad Spindler kuulis sellest, jooksis kohe kohale ja hakkas uurima. Tegemist oli mumifitseerunud inimesega, kelle vanus oli umbes 5000 aastat
annaabi.ee 
