60 moodustunud triumviraadi (Pompeius, Caesarm Crassus) kätte, kuna Cicero vastu tõstatati süüdistus mõningate Catilina pooldajate seadusvastases hukkamises. Cicero läks a. 58 4 Kreekasse maapakku, kust ta tänu sõprade toetusele järgmisel aastal auga tagasi pöördus, kuid hoidis end nüüd mõnd aega poliitilisest elust eemal ja pühendus kirjanduslikule tegevusele. 51. a. saadeti Cicero prokonsulina Kiliikiasse (Väike-Aasias), kus ta oma austuse ja õiglusega võitis lugupidamise. Sealt jõudis ta tagasi Rooma just Caesari ja Pompeiuse vahelistest lahkhelidest põhjustatud kodusõja eel ja asus pärast pikka kõhklemist Pompeiuse poolele. Viimase lüüasaamine Pharsalose lahingus a. 48 sundis Cicerot Caesariga lepitust otsima. Aastal 47 saigi ta loa jälle Rooma asuda, kuid pidi poliitilisest tegevusest tagasi tõmbuma.
Nero kasvataja, tappis ennast tema käsul. Plinius Vanem elas esimesel sajandil, haritud inimene tundis huvi kõikide teaduste vastu. Tema teos ,,Looduslugu" koosnes 37 raamatust, tema ajaloolised uurimused ei ole säilinud, kuid neid kasutas Tacitus. Tacitus hea haridusega tunnustatud oraator. Praeguses mõistes alustas ta sõjaväeteenistusest ja sai ohvitseriks, siis oli ediil, mis tähendas tööd, siis kvestor ja preetor. 88 sai ta preetoriks, 97 konsuliks ja arvatavasti 113 prokonsulina Aasia provintsi asehalduriks. Tegutses ka kirjanikuna, oma teoses ,,Germania" on mõiste aestii, mille all mõtles tänapäeva eestlasi. Kõneleb ma teostes kõigest erapooletuna. Tertullianus kirikuliider, tähtis vanakristlik autor. Augustinus kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak. Sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma teoses ,,Jumalariigist" loob kujutuse jumalariigist piibli järel. Lähtub oma filosoofias usust. Põhja- Aafrika piiskop
tuleb abi otsida teisest. Seetõttu peab valitseja oskama hästi kasutada nii inimest kui looma. Varjatult24 juhatasid selle rolli valitsejatele kätte juba antiikautorid, kes kirjeldasid, kuidas Achilleus ja paljud teised vanaaja valitsejad anti kentaur Chironi 25 hoolde, et neid tema õpetuse all üles kasvatada. See, kui kasvatajaks on pooleldi 21 Publius Cornelius Scipio (u 235-183 eKr) sõdis 211-206 eKr prokonsulina Hispaanias (206 eKr tõusis sõjavägi tema vastu üles); võitis 202 eKr Zama lahingus Hannibali ja kogu II Puunia sõja. Vastased süüdistasid teda selles, et erakorralisi volitusi kasutades olevat ta ohustanud vabariiklikku korda. Machiavelli tugineb Titus Liviuse Ajaloole (XXVIII). 22 Quintus Fabius Maximus Verrucosus, hüüdnimi Cunctator (Viivitaja), viiekordne konsul (surn. 203 eKr). 23 Originaalis: Quomodo fides a principibus sit servanda. 24 St
tuleb abi otsida teisest. Seetõttu peab valitseja oskama hästi kasutada nii inimest kui looma. Varjatult24 juhatasid selle rolli valitsejatele kätte juba antiikautorid, kes kirjeldasid, kuidas Achilleus ja paljud teised vanaaja valitsejad anti kentaur Chironi 25 hoolde, et neid tema õpetuse all üles kasvatada. See, kui kasvatajaks on pooleldi 21 Publius Cornelius Scipio (u 235-183 eKr) sõdis 211-206 eKr prokonsulina Hispaanias (206 eKr tõusis sõjavägi tema vastu üles); võitis 202 eKr Zama lahingus Hannibali ja kogu II Puunia sõja. Vastased süüdistasid teda selles, et erakorralisi volitusi kasutades olevat ta ohustanud vabariiklikku korda. Machiavelli tugineb Titus Liviuse Ajaloole (XXVIII). 22 Quintus Fabius Maximus Verrucosus, hüüdnimi Cunctator (Viivitaja), viiekordne konsul (surn. 203 eKr). 23 Originaalis: Quomodo fides a principibus sit servanda. 24 St
a eKr suure häälteenamusega konsuliks. Seda 60. a eKr sõlmitud senativastast kolmikliitu nimetatakse triumviraadiks. Senat oli võimetu kolmepäise lohe ees, mis ühendas Pompeiuse kuulsuse, Crassuse rikkuse ja Caesari poliitilise vaistu. Caesari tütar Julia läks oma mehest lahku ja abiellus Pompeiusega. Väimees oli Caesarist kuus aastat vanem, kuid sellele vaatamata osutus abielu õnnelikuks. Järgmisel aastal läks Caesar prokonsulina viieks aastaks Gallia asevalitsejaks, hiljem uuendati ta volitusi veel viieks aastaks. Ta sai oma käsutusse kolm leegioni, millele lisaks ta ise moodustas veel uusi leegione. Gallias näitas Caesar end visa võitleja ja andeka väejuhina. Oma vägedega vallutas Caesar 8 aasta jooksul lisaks seni roomlastele kuulunud lõunarannikule kogu Gallia ja sooritas kaks sõjaretke Britanniasse ning ühe üle Reini jõe Germaaniasse. Sõdurid jumaldasid oma