Enamikul niisugustest maalidest, kus põhitemaatika on naised, on nad kujutatud spetsiifiliselt meheliku vaatlemise, meeste tähelepanu objektina ja rahuldavad niivisi meeste huve ning toidavad meeste ihasid, fantaasiaid ja hirme. Muidugi on ka meeste maale naistest, mis sellesse tüüpi ei kuulu, nagu näteks Pissarro maalid puhkavatest talunaistest. Aga väga paljude meeskunstnike , nende seas ka impressionistide maalides on naised olmselt meessoost vaatajatele objektiks, millele nad projitseerivad oma seksuaalsed ihad. Renoiri ,,Vihmavarjud" ,nagu me eelnevalt nägime, ergutab kindlasti meessoost vaatajaid tundma keelatud erootilist naudingut sellest juhslikust kohtumisest noore naisega, mis temale kui flaneurile osaks saab. Teistes maalides avalduvad keerukamad suhted, kus naised pakuvad meestele palju peenemat meelelahutust. Näiteks Renoiri maalil ,,Clichy väljak" on meessoost vaataja kinnitanud pilgu mööduva naise näole, otsekui tahaks ta naise külge
vormis. (Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) Kunstiteos on ühtlasi asi, millele on see staatus antud. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja Platon, Ionos (kunsti väljendus on jumala and) Tehnik/ meister Aristoteles Lugeja/ vaataja poolt moodustatud konstruktsioon Barthes: ,,Autori surm": Teos ei kanna Autor-Jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude. Autorifunktsioon Foucault: lugejad projitseerivad teatavale teksti hulgale autori positsiooni. Autor on vaid neid tekste ühendav ja lahtiseletav printsiip. 5. Millisena on nähtud keele rolli? Ühest küjest asi, mis segab kuna struktureerib meie mõtteid võib olla nii nagu me ei taha. Teisalt tohutu eneseväljendamise võimalus. Kommunikatsiooni ja mäletamise vahend. Tänu keelele suudame püstitada küsimuse näiteks, mis on minu olemus? Mis on nina? Ühtlasi see tekitab meile hulga pseudoprobleeme. 6
Selline minapilt tagab egole kaitse see on ebateadlik viis tulla toime sisemisest konfliktist tekkinud stressiga. Nartsissistlike inimeste kaitsemehhanismid pole välja arenenud. Nende hulka kuuluvad oma tunnete ja tegevusega kaasneva vastutuse eitamine ning projektsioon oma tunnete omistamine teistele inimestele, et neid mitte omaks võtta, ning teiste idealiseerimine või põlgamine. Nartsissistid muudavad isegi enda idealiseeritud inimesed oma potentsiaalseteks vaenlasteks, sest projitseerivad neile kui oma võimalikele võistlejatele omaenese soovi teisi ära kasutada. Psühhoanalüütik Heinz Kohut käsitleb nartsissismi üsna sarnasel viisil, kuid siiski erinevana. Tema arvates on meil juba varasest lapsepõlvest minaobjektid, sisendatud kujutlused inimestest (peamiselt vanematest), kes säilitavad minataju, peegeldades lapse soovi saada tunnustust ja kiitust. Seda nimetatakse peegeldamiseks. Minaobjektid näitavad lapse vajadust idealiseerimise järele ning on otsekui mudelid
sinu kohta, vastates siis ,,õige"/"vale" või mingil palliskaalal (nt 1- ei nõustu üldse; 10- nõustun täiesti) Projektiivsed isiksusetestid testiküsimused esitatakse tajutava materjalina (nt olukordade pildid), mida vastaja peab tõlgendama, pole õigeid/valesid vastuseid. Vastus näitab seda, kuidas isik näeb maailma, mõtestab seda lahti. Need vastused ei ole eeldatavasti juhuslikud, vaid väljendavad (projitseerivad) isiksuse seadumusi, kalduvusi, huvisid, muresid, komplekse, hirme, isegi sundmõtteid. Tihti ei peeta kõiki selliseid teste usaldusväärseks ja valiidseks. Isiksuse seadumusi saab hinnata ja mõõta ka vaatluste, eksperimentide, biograafia analüüsi, tegevuse isikupäraste produktide, dokumentide analüüsi abil. Olulised mõõdetavad isiksuseomadused on nt veel: elamustejanu, subjektiivne heaolu,
tekkinud stressiga. Nartsissistlike inimeste kaitsemehhanismid pole välja arenenud. Nende hulka kuuluvad oma tunnete ja tegevusega kaasneva vastutuse eitamine ning projektsioon oma tunnete omistamine teistele inimestele, et neid mitte omaks võtta, ning teiste idealiseerimine või põlgamine. Nartsissistid muudavad isegi enda idealiseeritud inimesed oma potentsiaalseteks vaenlasteks, sest projitseerivad neile kui oma võimalikele võistlejatele omaenese soovi teisi ära kasutada. Kohut käsitleb nartsissismi üsna sarnasel viisil, kuid siiski erinevana. Tema arvates on meil juba varasest lapsepõlvest minaobjektid, sisendatud kujutlused inimestest (peamiselt vanematest), kes säilitavad minataju, peegeldades lapse soovi saada tunnustust ja kiitust. Seda nimetatakse peegeldamiseks. Minaobjektid näitavad lapse vajadust idealiseerimise järele ning on otsekui mudelid.