9. I ja j õigekiri (silbi lõpus i, Jänes Eksitakse sõnas materjal ja silbi alguses j) Materjal materiaalne, sest ei teata reeglit Materiaalne 10. Tegija nimi. Liitsõnas võivad Ostja Eksitakse, sest ei teata reeglit, i ja j kõrvuti olla Jalakäija näiteks jalakäia. (Projitseerima) 11. Võõrsõnas on rõhk sõna Sigaret Eksitakse sõnade kotlet, sigaret jt lõpus Komposteerima kirjutamises, sest ei teata, et rõhk on sõna lõpus 12. Pärast ü-d hääldada i Müüa Kirjutatakse valesti, sest kirjapilt ja Süüa hääldus ei lange kokku, näiteks süia
2. Eestikeelsete sõnade lõpus on üks h aitäh, oih, ah, jah 3. i ja j kirjapildis · i kirjutatakse silbi lõpus, j silbi alguses Maias Maia osutus miniaks. Üks variant oli varieerida orienteerumisel orienti puudutavaid küsimusi varjatult. · ij tegijanimedes või liitsõnades fantaseerija, ootaja, meteoriidijärv *+ paratamatud erandid, nt. tegija, olija · üi olemas ainult kahes sõnas: rüiu, süit · ji ainult mõnes võõrsõnas: projitseerima, jidis III KAASHÄÄLIKUÜHEND Reegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse tähed ühekordselt. lõplik, bors, metalne *See reegel ei kehti neljal erineval juhul: erand 1: liitsõnad: tippsportlane, kammtehnika erand 2: l, m, n, r järel ülipikk s: valss, marss erand 3: liite -gi/-ki ees: linngi, ehkki, vurrgi erand 4: liide algab sama tähega, millega sõna/tüvi lõpeb: modernne, keskkond IV VÕÕRSÕNAD 1
tunnetus muutub, ajalikkuse mõiste muutub kirjanduses valdavaks. Petrarca lõi endale ideaalse elu. Tema pöördumine maiselt armastusest pidi toimuma täpselt siis, kui ta saab 40, selle nimel ta isegi fabritseeris oma eluloo. Petrarca ei saa lahti kahest asjast – oma maisest armastusest ja kuulsusest. 1341. lasi ta end Roomas kroonida antiikse võidupärjaga. Kuulsus on ajalik. Samas kirjutab ta kirju tulevastele põlvedele. Filosoof peab mõtlema surma peale, mitte millelegi muule, seega projitseerima end ideaalsena. Aeg on raha. Kui sul on igavik, on kõik ??????? Inimese muutumine ajas ja ruumis, oma koha ja rolli aktsepteerimine. Humanistid rõhutasid inimese tahet, mitte teadmisi. Rakendada, teha, muuta maailma. Kristlikku kanoonilist õpetust hakati segama teiste õpetustega. Kristlus koos platonismiga. Kuna kreeka teoseid eriti ei tundnud. Armastuse naudingut on kujutatud kui inimlikkuse ülimat ????????????? Relatiivsuse mõiste ja rakendus ilmuvad ühes teoses, „Raehärra“. ?????
· Sõna alguses tähendusest · Sõna keskel sõna rõhk, pikk täishäälik, lühike täishäälik · Sõna lõpus oma sõna, rõhk, hüüatused 3. i ja j · tegija ij, j · mida teha? Nt: käia i · võõrsõnades pikk täishäälik lõpus-> silbi lõppu i. Nt: ekskursi-oon · osades võõrsõnades täishäälik lõpus lühike, silbi alguses j. Nt: postil-jon · jj sisseütlev · ji projitseerima, jidis 4. kaashäälikuühend · sõna sees kaks erinevat täishäälikut kirjutatakse alati ühekordselt · tuletised Nt: kaslane, lipkond · tüvesisene käänamine ja pööramine 5. erandid · liitsõnad · -ki, -gi · heliliste häälikute järel (lmnr) võib olla ss. Nt: morssi Sõnade poolitamine ja lühendamine Sõna keskelt ja silbipiirilt · liitsõnades sõnade vahepeal Nt: kuseti-linad, mitte kuse-tilinad
Eesti keeles sõnad algavad ühe kaashäälikuga, vanad soomeugri sõnad. 1. Need sõnad mis algavad tänapäeval kaashääliku ühendiga, on laenusõnad. 2. Ühes silbis saab olla kõige rohkem kaks täishäälikut. 3. Teatud häälikuühendid ei ole keeles lubatud. 4. Silbituumale on alati lähemal heliline kaashäälik. 5. Eesti keeles ei esine j ja i (ji), on kaks sõna kus ta on: jidis, projitseerima. 6. Eesti keeles ei järksilpides(rõhututes silpides) pikki täishäälikuid ja täishääliku ühendeid. 7. Järksilpides ei esine täpitähti. Va ,,i" 5.Marginaal (ladina k. ,,margo" äär) on nimetatud ääremärkuseks. Esseistlik väikevorm. Ta võib olla kirjutatud kirjanduslikel, filosoofilistel, moraaliõpetuslikel jt. Teemadel ja ta on tavaliselt mõtiskleva ja arutleva iseloomuga, vahel harva ka lüürilise
suureneb taluvus ja tuimus emotsionaalse valu suhtes; tekib võimetus tunda ja kurvastada; kujunevad välja isiksuslike piiride moonutused; seiskunud või kängunud areng tugevdab hirmu, häbi, süütundeid ja segiolekut; inimene tajub kontrollikaotust oma seisundi üle ja pühendub väärharjumustele, lisanduvad ja süvenevad teised hälbed meeleolukõikumised, hirm, ärevus, paanika; hingeline valu tugevneb ja seda hakatakse projitseerima teistele, tekivad pettekujutlused; elu muutub kaootiliseks; inimene kogeb oma jõuetust, laostub. Aja jooksul kaotab sõltuvushaige perekond oma kontaktid väljapoole, sest pere sees valitseb kaos, kunagi ei saa kindel olla, mida külla tulnud inimene näeb ja kogeb. Nagu sõltuvushaige, 10 Katrin Kuljus. Kuidas sõltlase kõrval elades endaga toime tulla. Intrnetis kättesaadav: http://www.virumaateataja.ee/?id=101278. 11 Samas (viide 10). 12 Kene Truve
annaabi.ee 
