Kujutav geomeetria I loeng Projekteerimiseks nim. geomeetrilist tegevust, mille tulemusena saadakse projektsioon ehk kujutis. Vaja on: objekt ehk kujutatav ese, kujutamiskiired ehk projekteerivad kiired, ekraan ehk projektsioonitasand. 1. Tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv- kiired on ühest silmapunktist. 2. Paralleelprojektsioon- silmapunkt on lõpmata kaugel, kujutatavad kiired on omavahel paralleelsed. Jaguneb: kald- ja ristprojekteerimiseks. Projektsioonide üldomadused: 1. Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbiva kujutatava kiire ja ekraani lõikepunkt. 2
seisundit reguleeriv plokk – ärkvelolek, orienteerumisrefleks, tähelepanu, taju, emotsioonid. Retikulaarformatsioon • Sõltub otseselt reflektiivne tegevus ja sensomotoorse arengu algus. • I ploki nõrkus: hilistuv või moonutatud areng, vajadus stimuleerida (sekkuda) – kujundada arengu sensomotoorne baas. II plokk • Kiiru-, oimu- ja kuklasagara piiril – teabe vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine/ammutamine. Hierarhiline ehitus: 1. Projektsioonitasand: areneb 1. – 2. eluaastal, aistingute tasand (värvus, lõhn, kuju, liikumine, tekstuur jne) II plokk 2. Gnostiline tasand: aktiivne areng 2 – 5 a, „küpsemine“ 7 – 8 aastaselt. Neuronid kombineerivad 1. tasandi signaale – konstrueeritakse tajukujutusi. Oluline on ajupoolkerade koostöö, 1. ploki aktiivsus. 3. Kattetsoon – eri meelte abil hangitud teabe süstematiseerimine. Areng ja küpsemine 1 – 2 a hiljem 2. tasandist. II ploki arengu käigus kujuneb välja
konstrueeritud? 13 TEINE OSA KUJUTAVA GEOMEETRIA ALUSED JA PROJEKTSIOONJOONESTAMINE Kujutamise üldised põhimõtted Kujutise saamise toimingut nimetatakse projekteerimiseks. Projekteerimine on toiming, milles esi- nevad järgmised elemendid: 1) projekteerivad kiired ehk kujutamiskiired; 2) projekteeritav ese ehk objekt; 3) projektsioonitasand ehk ekraan; 4) eseme (objekti) projektsioon ehk kujutis – toimingu tulemus ekraanil. Kujutise saamiseks projektsioontasandil ehk ekraanil suunatakse mõttes läbi eseme (objekti) iseloo- mulike ja seda eset määravate punktide projekteerivad kiired ehk kujutamiskiired. Ühes punktist lähtuvate kujutamiskiirtega projekteerides saadakse kujutis, mida nimetatakse tsent- raalprojektsiooniks ehk perspektiiviks.
tasandikahel l6ikuvalsirgelon kummalgi oma paralleelteiseltasandil. Projekteerimineon geomeetriline toiming, e) Sirgjoonja tasandon teineteisega risti,kui millesosalevad tasandilleidubkaksl6ikuvatsirget,mis on - kujutatavese ehk obiekt; ristiantudsirgega. - projekteerivad kiiredehk kuiutamiskiired; 0 lga punktildbibUksainusantudtasapinna ristsirge,samuti Uksainussirgjoonerist- - projektsioonitasand ehk ekraan. tasand. Toimingupraktilistvaldamistraskendabtihti g) Paralleelsete tasanditeloikamiseltasandi- asjaolu, et kaks esimest elementi esinevad ga tekivadparalleelsedl6ikesirged. harilikultkujutletavatena. Projekteerimisetulemuseks on projektsioon ehk kuiutis,mida tuleb vaadeldakui objekti z Sirgjoone projektsioonon Uldjuhulsirge;
1. plokki aktiveerib: oma keha tunnetamine, meid mõjutab meie keha seisund. Kui midagi kuskil valutab, siis oleme pidevalt sellega haaratud, mõtted liiguvad sinna suunad. Aktiveerivad stiimulid keskkonnas. Lõpuks kujuneb välja prefrontaalne mõju, siis need omakvatsued ja soovid. AJUPLOKID 2 Teine blokk on teabe vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine/ammutamine. Siin see kooreehitus on mitmekihilne. Oluline mõista kolme kihti. 1)Projektsioonitasand, kus reageeritakse aistingutele (tajutava teabe tunnustele), laps hakkab märkama, kas on mdiagi sile/krobe, toone jne. See on vundament tajukujultuse kontrueerimiseks. 2) gnostiline tasand: tajukujutluste kontrueerimine, esialgu meelet kaupa: visuaalse, taktiilsed, akustilised. Oluline ajupoolkerade koostöö on siin väga! Toimub väike tööjaotus, selle kujunemiseks on oluline tajude areng 2-5 a. vanuses. 3) kattetsoon: ülesanne on lõimida eri meeltega tajutud andmeid
annaabi.ee 
