anda tsüklilisi hemiatsetaale (poolatsetaale) NB! 4 erinevat asendajat C1 juures Aldehüüd Hemiatsetaal Atsetaal Suhkrutest moodustuvad 6 lülilised (püranoossed) või 5 lülilised (furanoossed) tsüklid. Kujutatakse Haworthi projektsioonidena Püraan O Furaan O Glükoosi püranoossete vormide moodustumine. Olenevalt nukleofiilse ataki toimumise suunast moodustub kas või anomeer
dünaamiliseks. Edaspidi piirdume ainult staatiliste koormuste vaatlemisega. Koormused esinevad alati kas kogu konstruktsiooni või selle osa ulatuses hajutatult lauskoormustena, mida võib jaotada ruum-, pind- ja joonkoormusteks. Sageli mõjub pind- ja joonkoormus konstruktsiooni üldmõõtmetega võrreldes väikesele pinnale (joonele). Sellist koormust loetakse ühte punkti koondatud punkt- ehk koondkoormuseks, mille tähiseks on F ja mõõtühikuks N, kN. Koondkoormus esitatakse enamasti projektsioonidena Fx, Fy, Fz. Vahel taandub koormus jõupaariks, mille toimet hinnatakse momendiga. Momendi tähisena kasutatakse tähti Mx, My ja Mz, mis väljendavad momendi mõju telje x , y, z suhtes. Suhteliselt harva esineb hajutatud moment m ehk lausmoment. Lausmomendi projektsioonid on mx, my ja mz ning mõõtühikud N, kN. 5. Paindemomendi ja põikjõu vaheline seos vardas (valem 1.26, A.Lahe), lisada muutujate tähendus. Lk 44 dMy/dx=Qz(x) My - paindemoment dx - jaotatud koormuse mõjuala pikkus.
sidemetest sisejõudusid välisjõududena ning nad määratakse vabastamise printsiip) tasakaalutingimustest Teoreetilisest Iga jõusüsteemi saab esitada peavektori ja mehaanikast: peamomendi kaudu Sisejõudude peavektorit ja peamomenti Sisejõu projektsioonid kesk-peateljestikus kirjeldatakse projektsioonidena keskpeateljestikus (Joon. 7.1), mis on määratud sisepinna keskpeateljestiku (yz- Sisepind teljestik) ja sisepinna normaaliga (x-telg): My z Qz · pikijõud N mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; Pinnakese
Nomenklatuur: 1. Süsinike arvu järgi: trioosid,tertoosid, pentoosid, heksoosid 2. Funktsionaalrühma järgi: aldoosid ja ketoosid 3. Tsükli järgi (6-liikmeline- püranoos, 5-liikmeline-furanoos) Kui tegemist ketoosiga, siis nimetusele lisandub ul+oos (pentuloos, ribuloos jne) 2. Monosahhariidide molekuli ehitus - hemiatsetaalid ja hemiketaalid. D,L- ja S,R isomeeria, anomeersed vormid, teised stereoisomeerid. Molekulide esitamine Fischeri ja Haworth'i projektsioonidena. Monosahhariidide tähtsamad esindajad (struktuurid: glükoos, fruktoos, riboos). 3. Monosahhariidide derivaadid: suhkurhapped, suhkuralkoholid, desoksü- ja aminosuhkrud, suhkrute estrid, glükosiidid. Suhkrute derivaadid 1. Suhkurhapped: karboksüülrühm C-1 keto-või aldehüüdrühma asemel 2. Suhkuralkoholid: hüdroksüülrühm C-1 asendis (näit. glütserool, inositool lipiidides) 3. Desoksüsuhkrud: üks või enam hüdroksüülrühmi on asendatud vesinikuga (2- desoksü-D-riboos DNAs) 4
valkudega olulisi ühendeid (glükoproteiine). Nimetatakse: C-aatomite arvu järgi (trioosid, tetroosid, pentoosid jne); Funktsionaalse rühma järgi (aldoosid aldehüüdrühm; ketoosid ketorühm); Tsüklilise struktuuri aluses (püranoosid 6-liikmeline tsükkel, furanoosid 5-liikmeline tsükkel) 2. Monosahhariidide molekuli ehitus - hemiatsetaalid ja hemiketaalid. D,L- ja S,R isomeeria, anomeersed vormid, teised stereoisomeerid. Molekulide esitamine Fischeri ja Haworth'i projektsioonidena. Monosahhariidide tähtsamad esindajad (struktuurid: glükoos, fruktoos, riboos). Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on aldehüüdid või ketoonid, mis sisaldavad vähemalt ühte hüdroksüülrühma. D- ja L-suhkrud on enatiomeerid. Looduses esinevad peamiselt D-konfiguratsiooniga suhkrud. D,L-deskriptorid määravad kõrgeima järjekorra numbriga stereogeense süsiniku konfiguratsiooni. 3. Monosahhariidide derivaadid: suhkurhapped, suhkuralkoholid, desoksü- ja
,,Kuid kõik taolised väited saab - ning teaduslikel põhjustel ka peab - taandama inimesele ning tema psühholoogiale, kuna need on meelte looming millede puhul ei saa eeldada mingit metafüüsilist paikapidavust. Need on eelkõige psüühiliste protsesside projektsioonid ja keegi tegelikult ei tea, mis nad on ,,iseeneses", see tähendab - nad eksisteerivad teadvustamatuse sfääris, mis inimesele on kättesaadamatu. Igal juhul, teadus ei peaks neid kohtlema millegi muuna, kui projektsioonidena. Kui ta käitub teisiti, kaotab ta oma iseseisvuse." (JUNG 1977:180). Samas jagub Jungil piisavalt praktilist mõtlemist, et taolises kantilikus mõttemaailmas mitte ära eksida. Ta seisab otsustavalt haiglase skeptitsismi vastu, sealhulgas usulise kogemuse suhtes ning rõhutab otsese inimkogemuse olulisust. ,,Keegi ei või teada, mida asjad enesest viimselt kujutavad. Me peame neid seetõttu võtma sellistena, nagu me neid kogeme. Ning kui säärane kogemus aitab muuta elu tervemaks,
annaabi.ee 
