otstarbekam rajada käiguna. Jaamapunktidest peaks olema võimalik vaadelda kõiki soovitud objekte. 2. Millised geodeetilised tööd tuleb teostada trassi piketeerimiseks. Kuidas toimub kõverate mahamärkimine ja kuidas saab kanda sirgel olevad piketid kõverale? Trassi piketeerimiseks tuleb selle elemendid eelnevalt leida arvutuste teel (tangenslõigud, mõõteliiad, bisektorid) vastavalt kavandatava tee klassile ja projektkiirusele. Arvutuste tegemiseks valitakse sobilik pöörderaadius. Trass jaotatakse plaanil ühesuguse pikkusega lõikudeks- enamasti on selleks 100 m. Piketeerimist aslutatakse trassi algusest, mis on nö null-pikett. Piketid paigutatakse mööda sirget kuni trassi esimese nurgapunktini (N), mis tähistatakse plusspiketina. Järgnevalt oleks tarvilik määrata kõvera alguspunkt KA. Et kaare alguse piketi väärtus on juba eelnevalt
- projekteerimisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, kuidas sõidukijuht näeb ja tajub ristmikku - kõverike ja mahasõitude kulgemine peab peab olema sõiduki juhile nähtav või etteaimatav - projektlahendusega tuleb vähendada võimalike konfliktpunktide arvu. - lõikumine peaks toimuma 90-kraadise või selle lähedase nurga all. 6. Millele peab vastama ristmiku plaani-ja vertikaallahendus ? - peab vastama projektkiirusele - neile tingimustele, mis on iseloomulikud antud paikkonnale (linnaväline ala või linn) - peab tagama vajaliku nähtavuse, manöövrite sooritamise mugavuse ja ohutuse. 7. Millised tingimused esitatakse samatasandilise ristmiku vertikaallahendusele ? - peab tagama liiklusohutuse, nõutava nähtavuse ja vete äravoolu teekattelt - üldjuhul tuleks vertikaallahendus allutada peatee lahendusele (plaaan, pikiprofiil ja ristprofiil)
· Katendi tugevuse ja külmakindluse tagamise viisid 23) Katendi üldnõuded · Reeglina projekteeritakse katend sõidutee enimkoormatud sõiduraja järgi ühesugusena kogu põiklõike jaoks. · Mitmerajalisele (enam kui 2 ühes suunas) sõiduteele lubatakse ka põiklõikes muutuva paksusega katendit. · Katendi kihtide paksused peavad tagama katendi tugevuse ja külmakindluse kogu kasutusaja kestel. · Teekatte materjal tuleb valida nii, et oleks tagatud maantee projektkiirusele vastav vähimmärja teepinna haardeindeks. · Katendi ehitamise tehnoloogia peab tagama uue teepinna nõuetele vastava tasasuse. 24) Katendi konstruktiivsed ja tehnoloogilised kihid, dreenikiht · Katendi konstruktiivseisse ja kui see on võimalik, siis ka tehnoloogilistesse kihtidesse, tuleb ehitusmaterjalid paigutada selliselt, et tugevamad, ilmastiku- ning kulumiskindlad asetseksid katendi ülakihtides; kõige tugevamad katte ülakihis, mis on vahetus kokkupuutes auto- ja veokiratastega
· Katendi tugevuse ja külmakindluse tagamise viisid 23) Katendi üldnõuded · Reeglina projekteeritakse katend sõidutee enimkoormatud sõiduraja järgi ühesugusena kogu põiklõike jaoks. · Mitmerajalisele (enam kui 2 ühes suunas) sõiduteele lubatakse ka põiklõikes muutuva paksusega katendit. · Katendi kihtide paksused peavad tagama katendi tugevuse ja külmakindluse kogu kasutusaja kestel. · Teekatte materjal tuleb valida nii, et oleks tagatud maantee projektkiirusele vastav vähim märja teepinna haardeindeks. · Katendi ehitamise tehnoloogia peab tagama uue teepinna nõuetele vastava tasasuse. · Katendi konstruktiivseisse ja kui see on võimalik, siis ka tehnoloogilistesse kihtidesse, tuleb ehitusmaterjalid paigutada selliselt, et tugevamad, ilmastiku- ning kulumiskindlad asetseksid katendi ülakihtides; kõige tugevamad katte ülakihis, mis on vahetus kokkupuutes auto- ja veokiratastega. Igas järgmises kihis allpool aga paikneksid
120 0,091 4000 2550 1750 2500 1300 1000 1430 1130 870 1230 970 750 130 0,078 4500 3800 2550 3200 1700 1300 1600 1430 1130 1500 1230 970 140 0,066 5000 4500 3800 4000 2500 1700 1900 1600 1450 1800 1500 1230 tabel 6: Vähimad plaanikõverike raadiused Vastavalt Projektkiirusele on vastavad näitajad antud projekti jaoks märgitud punasega. 20 7.10. Sõidutee laiend kõverikul Raadius (R), m Kiirus (V), km/h 40 50 60 80 100 120 140 Sõidutee laius (B), m
120 0,091 4000 2550 1750 2500 1300 1000 1430 1130 870 1230 970 750 130 0,078 4500 3800 2550 3200 1700 1300 1600 1430 1130 1500 1230 970 140 0,066 5000 4500 3800 4000 2500 1700 1900 1600 1450 1800 1500 1230 tabel 9: Vähimad plaanikõverike raadiused Vastavalt Projektkiirusele on vastavad näitajad antud projekti jaoks märgitud punasega. 7.10. Sõidutee laiend kõverikul Raadius (R), m Kiirus (V), km/h 40 50 60 80 100 120 140 Sõidutee laius (B), m 6,0 6,0 6,0 7,0 7,0 7,5 7,5 2000 0,30 0,30 0,30 0,00 0,00 0,00 0,00
annaabi.ee 
