mänguteema.*Emotsionaalsus: mäng on tavaliselt seotud positiivsete emotsioonidega rõõm, elevus, naudingud jne. Kui see ka poleks nii, väärtustavad lapsed ikka mängu seost positiivsete emotsioonidega. 2.Mängu uurimise ajaloolised etapid: 1.etapp- 20.-30.a-d: uurimused tuginesid l/põlvega seotud töödele, käsiraamatutele, emade päevikutele ja kliinilistele uurimustele.2.etapp- 40.-50.a-d: Searsi jt. uurimused, mis vaatlesid eelkõige kujutlusmängu kui projektiiv testi lapse sisemaailma analüüsimisel. Samuti vaadeldi kokurentsi võistluse, agressiooni, perekonna rolli laste mängus. 3.etapp 60.-70. a-d: Plahvatuslik mängu uurimuse kasv (,,Sience of play") 4.etapp-Käesolev aeg. 3.Klassikalised mängu teooriad (Locke, Rousseau, Schille, Spencer, Groos jt): J. Rousseau: Lapse mänguline tegevus oma maailmas võimalsdab tal ilmutada erilisi võimeid. Rou... arvates mäng on loduse poolt kaasa antud eeliseid ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. J
olulised nii sotsiaalne õppimine (ehk mudeldamine) kui ka sotsiaalsed kasvutingimused. Isiksus kujuneb suhtlemises ja teistega koos tegutsedes. Sellistes olukordades toimuva õppimise ajal kujunevad inimesel ootused ümbritseva keskkonna ja teiste inimeste suhtes, mis siis edaspidi suunavad tema käitumist. (Bandura) bioloogiline- evolutsiooniline klassifitseerv introvertne inimene ja ekstravertne inimene 30.Projektiiv ja objektiivtestid. Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 TAT e temaatilise apertseptsiooni test Morgan ja Murray 1935 Projektiivtestid on kasvanud välja psühhodünaamilisest lähenemisest, mille kohaselt on inimesel soovid ja vajadused, mida ta varjab mitte ainult teiste, vaid ka ise enda eest. Kuid see informatsioon võib avalduda sümbolitena inimese jutus või olla projitseeritud ehk üle kantud teistele
suunama selle läbi, et inimene oskab ette arvata, millised on tema käitumise tagajärjed. Samamoodi kujuneb inimesel välja enesetõhususe tunne, ehk, mismoodi suudab ta endaarvates mingisuguses olukorras toime tulla. o evolutsiooniline o klassifitseeriv: bioloogiline tunnusjoonte teooria. Ekstravertsus, introvertsus, neurootilisus hiljem ka psühhootilisus(Eysenck) 31. Projektiivtestid ja objektiivtestid. Projektiiv ja objektiivtestid on kaks kõige tuntumat isiksusetestide liiki. Objektiivtestide näol on tegemist testidega, mis võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust või mitte paikapidavust. Ehk nende testide tõelevastavust on võimalik kontrollida. Tuntuim objtest MMPI 500 küsimust, vastata võimalik ainult õige/vale.
Kaldub tegema mõõdukama riskiga otsuseid Soovib kohest ja üksikasjalist tagasisidet Mõtleb palju tööst (sh kodus, puhkusel) Tunneb isiklikku vastutust tööde valmimise eest 20 MOTIVATSIOONI MÕÕTMINE. PROJEKTIIVTESTID VS KÜSIMUSTIKUD Verbaalsed testid nende probleem on selles et püüavad kinni inimese hoiakut. Projektiiv meetod TAT APERTSEPTSIOON taju, ... mida te näete valgel lehel? VAJADUSTEL PÕHINEVATE TEOORIATE PARALLEELSEID JOONI VITAMIINITEOORIA (P. WARR) Inimese keskkond (sh töökeskkond) pakub 9 tunnust, mis mõjutavad inimese psühholoogilist heaolu nii nagu vitamiinid mõjutavad inimese keha (füüsilist heaolu). Võimalus kontrollida AD Võimalus kasutada oma oskusi AD Väljast loodud eesmärgid AD
mis on tingitud varajastes kogemustes. 23 Isiksuse mudel: käitumist determineerivad alateadvuslikud protsessid. Käitumisel ka selline tähendus, millest õpilane pole teadlik, kuid mis suunab ja mõjutab nende eneste ja teiste ja õpiülesannete tajumist. Hinnangumeetod: vaatlus, intervjuu, projektiiv Formuleerimise alus: lahendamata alatead. Töömudelid väljenduvad käitumisprobleemidena. Õpiraskused tekivad lahendamata emotsionaalsete alateadvuslike konfliktide tõttu või nendega hõivatus. Kohanematu käitumise.... Sekkumine: kergendada eneseavamist, anda sügavam sisevaade. Tugevdada ego. Identifitseerida aspektid õpisituatsioonis, mis tekitavad õpilases ängistust ja õpetada ängistuseda efektiivsemalt hakkama saamist.
annaabi.ee 
