paljugi rohkem kui ainult tööl jala või rattaga käimine.Inimesed harrastavad sporti erinevalt.Mõned inimesed teevad lihtsalt sporti selleks , et oma igapäevased mured unustada.Osa neist teevad regulaarselt sporti.Meie kõigi jaoks on väike trenn oluline, sest me tahame olla terved ja hea väljanägemisega kodanikud .Veel on olemas tippsportlaseid.Nende igapäevane ajakava on vägagi reguleeritud.Nende tööks ongi sportimine ehk profisport. Tugitoolisportlased eelistavad sportimise asemel vaadata sporti televiisorist.Minu arvates mahub ka tugitoolispordi alla näiteks staadionil võistluste jälgimine ja kaasa elamine.Tugitoolisport ei ole tegelikult üldse spordiala.See on eesti keele kõnekäänd.Tugitoolisportlased ehk diivanil lösutajad või toolil istujad,kes vaatavad spordivõistlusi.Reeglina istuvas asendis. Tugitoolisporti võib kutsuda ka teisiti, vaimseks motiveeritud spordiks.
· huvid, harjumused, varasemad kogemused Piirkonna rekreatiivsed tingimused · geograafiline asend · kliima, ilmastik, ökoloogiline keskkond · ajalooliskultuuripärand · infrastruktuur · turism · looduslikud võimalused · loodud võimalused (sisevälis) Erinevad tegevused · sport · liikumisharrastus · aktiviteet · rekreatsioon SPORT 1. võistlussport, tulemussport, saavutussport, profisport ingl. k. sport, soome k. URHEILU 2. harrastussport, tervisesport, rahvasport, kehakultuur ingl. k. sport for all, soome k. LIIKUNTA Rekreatsioon ja sport Rekreatsioon ei ole sport, vaid sport on üks võimalikke rekreatsiooni vorme Rekreatsioon ja turism TURISM Kuni Teise maailmasõjani mõisteti aktiivse turismi all eelkõige inimeste endi poolt organiseeritud sportlikku tegevust: jalgsi, ratta, alpi ja auto matku.
8. Auswirkungen auf die Arbeitswelt: Chancen für die Jugend 29 05.03.2014 Prüfungstermin 2016 T1 / T2 Themenschwerpunkt Schule in Deutschland (wie 2014) Themenschwerpunkt Demografische Entwicklung in Deutschland (wie 2015) Themenschwerpunkt Sport in Deutschland (neu): 1. Schulsport 2. Breitensport 3. Leistungssport / Profisport 4. Olympiade 5. Fans 6. Trendsportarten / Funsport / Extremsport 7. Sportwissenschaft 8. Behindertensport Prüfungstermin 2017 T1 / T2 Themenschwerpunkt Demografische Entwicklung in Deutschland (wie 2015) Themenschwerpunkt Sport in Deutschland (wie 2016) Themenschwerpunkt Umwelt in Deutschland (neu): 1. Zukunftsvision Stadt 2. Energieversorgung 3. Klimawandel 4. Konsum und Umweltbewusstsein 5. Ressourcen und Nachhaltigkeit 6
Olukorra muutumisel võib aga fikseerunud hoiak tuua kaasa ebaõige käitumise. Seepärast on oluline tagada hoiaku dünaamilisus. 19 Hoiakuid iseloomustavad järgmised tunnused (Stanton et al, 1991: 132): Õpitavus: hoiakud omandatakse kas isikliku kogemuse abil, teiste inimestega suhtlemise käigus või massimeedia vahendusel. Objekt: hoiakud saavad esineda üksnes millegi suhtes. Objekt võib olla üldistatud (profisport) või spetsiifiline (elukutseline poksija), abstraktne (üliõpilaselu) või konk- reetne (loengus osalemine). Hoiakut saab defineerida üksnes kindlalt määratletud objekti suhtes. Polaarsus ja tugevus: hoiakul on alati kindel poolus poolt või vastu, see ei ole kunagi neutraalne. Hoiakud jaotuvad tugevuse järgi (teatrisse võidakse suhtuda nega- tiivselt, neutraalselt, positiivselt või väga positiivselt).
sisemine ja väline motivatsioon. 8 Seega tuleb spordi sotsioloogide vaatevinklist lähtudes spordi alla kuuluvateks lugeda vaid nimetatud 7 tunnust omavaid kehalisi sportlikke tegevusi. Sellest tulenevalt tekib aga küsimus kas sellised spordialad nagu profipoks, male, bridz jne. ei kuulugi spordi alla. Loogiliselt ei kuulu siis ka profisport spordi mõiste alla selle klassikalises spordisotsioloogilises möistes. Lisaks spordi nn. klassikalisele defineerimisele kasutavad mõned spordi sotsioloogid ka nn alternatiivsed spordi defineerimist. Selleks kasutatakse kahte küsimust, millele vastuse andmine kindlas ühiskonnas võimaldab tegevust spordina kas defineerida või mitte: (1) Mida arvestatakse spordina? (2) Millised spordialad omavad suuremat tähtsust (ühiskonnas)?
Seega kergendab hoiak valikuid ja aitab korrastada suhteid ümbritseva keskkonnaga. Olukorra muutumisel võib aga fikseerunud hoiak tuua kaasa ebaõige käitumise. Seepärast on oluline tagada hoiaku dünaamilisus. Hoiakuid iseloomustavad järgmised tunnused: · Õpitavus: hoiakud omandatakse kas isikliku kogemuse abil, teiste inimestega suhtlemise käigus või massimeedia vahendusel. · Objekt: hoiakud saavad esineda üksnes millegi suhtes. Objekt võib olla üldistatud (profisport) või spetsiifiline (elukutseline poksija), abstraktne (üliõpilaselu) või konkreetne (loengus osalemine). Hoiakut saab defineerida üksnes kindlalt määratletud objekti suhtes. · Polaarsus ja tugevus: hoiakul on alati kindel poolus - poolt või vastu, see ei ole kunagi neutraalne. Hoiakud jaotuvad tugevuse järgi (teatrisse võidakse suhtuda negatiivselt, neutraalselt, positiivselt või väga positiivselt). · Stabiilsus: hoiakud ei vaheldu kergesti
annaabi.ee 
