seletada. · Teadlased näitasid 17-le koerale inimese, koera ja ahvi nägusid ning filmisid koerte silmade ja pea liikumist. · Teadlased leidsid, et koerad eelistasid heita inimese ja vaid inimese näo puhul pilgu vasakule. KATSE · Miami ülikooli teadlane Neil Hammerschlag ja tema kolleegid tegid katse uurimaks, kas Lõuna- Aafrika mõrtsukhaid kütivad nagu sarimõrvarid. · Teadlased kasutasid haide tegevuse jälgimiseks geograafilist profileerimist sama süsteemi, mida politsei sarimõrvarite tabamiseks. · 340 rünnaku analüüsimisel selgus, et Lõuna-Aafrika mõrtsukhaid kütivad hülgeid kindlatest pelgupaikadest, mille läheduses ei olnud hülgeid just kõige enam. Nad võistlesid teiste haidega ja arvestasid keskkonnatingimusi, et sooritada kiireid vertikaalseid äkkrünnakuid. KATSE · Belfasti Queen's University bioloogiateaduste kooli teadlased Bob Elwood ja Mirjam Apel tegid katse
-Dokumendi paber ei ole optiliselt surnud. -Aluspõhja värv ei lähe sujuvalt üle teisele värvile -Sarnased kirjad ei asetse erinevatel lehekülgedel samadel kohtadel. -Dokumendi nurgad ei ole võrdse raadiusega -vesimärgid tulevad UV käes nähtavale -memberkiud ja plansetid asuvad erinevatel lehtedel samas kohas. Millised on dokumentide kontrolli abivahendid? -UV lamp -3M lamp -Suurendusklaas -Mikroskoop 32. Kirjeldage piiri ületamisel isiku tuvastamist (profileerimist). -Isiku tuvastamise käigus teostatakse erinevaid protseduure. Nii neid, mis on ette nähtud isikusamasuse kontrollimisel, kui ka võimalusel isiku küsitlemist, arhiivi jms dokumentide põhjal ütluste kontrolli, biomeetriliste isikuandmeteja muid isikusamasuse tõsikindlaks veendumiseks vajalikke protseduure. -Kõiki avalduvaid tunnuseid tuleb vaadata eraldi(nina kõrvad, suu asetus silmade kuju, kulmud, sünnimärgid jne.) 33
Reguleerides äravoolu on võimalik mõjutada leostumise kogust ja toimumisaega. Ei tohiks kuivenduskraavide ega -dreenide vett juhtida suublasse (jõkke, järve, merre) otse, vaid läbi looduslähedase puhasti - kraavilodu, puhvertiigi. Metsaribade rajamine. Eestis on kasutatud dreenide täitemulla lupjamist. Soomes on kasutatud lubjalisandiga täidisdrenaazi rajamist risti pinnavee liikumissuunaga ning pinnase profileerimist toru kohal selliselt, et pindmine äravool tõkestatakse ja juhitakse läbi struktuurse dreenikaeviku täitepinnase. 49)Mis on polder ja millised on tema elemendid? Polderkuivenduseks nimetatakse kuivendusviisi, mille korral suubla kõrge veetaseme tõttu kuivendussüsteemi vesi juhitakse ära pumpamise teel. Niisugusel viisil kuivendatav maa-ala ümbritsetakse tavaliselt tammidega ja seda nimetatakse poldriks. Jõepoldrid ehitatakse jõeluhtadesse suurveeaegsete üleujutuste vältimiseks
kehtivatega. Kuivendusvõrk koosneb magistraal, koguja- ja kuivenduskraavidest. Viimaste vahekaugused rabas 20-30 m, madalsoos ja siirdesoos 40...50 m. Kogujakraavide vahekaugus harilikult 300 m sõltudes kogumisel kasutatavatest masinatest. Remondil on oluline jälgida, et väljakud ei risustuks puidu ning puidu laastudega. See halvendab vormimise kvaliteeti ning ummistab pressi suudmikke. Seetõttu on soovitatavam juurimine, mitte freesimine. Väljakute profileerimist on vaja teha igal aastal, sest freesvormijad töö käigus tekitavad väljakutel pikivaod mis süvenevad iga uue töökäiguga. Lintide pikkus 200 m, vabade ribade laius kraavi äärtel 3 ja 0,6 m. Tehnoloogiliste väljakute suurused uutel väljakutel 250x120 ja 250x80 m. Võimalikud ka pikad 500 m pikkused tootmisväljakud, kuid väheneb kogumismasinate jõudlus. Kuivendusnorm 0,8...1,0 m. Nõuded tükkturba kuivatusväljakutele: kuivendusnorm rabaturba puhul
pt. ). Kõik valemis 5.6 esinevad suurused on meetrites. Aksiaalses mehhanismis ( =0) on tan = s´/(s + Ro ). Valemist 5.6 selgub,et survenurga vähendamiseks tuleb suurendada alusringjoone raadiust Ro. Nuki sünteesimisel on teada tõukuri kiiruse analoogi s´= v/ sõltuvus pöördenurgast , kus v-tõukuri kiirus antud asendis. 58 Optimaalse alusringjoone raadiuse Ro ja desaksiaalsuse leidmiseks kasutatavat meetodit ja nuki profileerimist vt. [4,5]. Kasutatud kirjandus: 1. Rakendusmehaanika. Koost. I.Kleis. Tln., Valgus, 1984. 2. H. Lepikson. Hammasülekanded. Geomeetria ja täpsus. Tln. Valgus, 1988. 3. J. E. Shigley, J.J. Uicer. Theory of Machines and Mechanisms. McGraw-Hill, Inc. 1995. 4. V-kujulise neljataktilise sisepõlemismootori kinemaatilise skeemi projekteerimine. Koost. H. Lepikson. TTÜ, 1998. 5. Masinaehitaja käsiraamat. 1. köide. Koost. H. Lepikson. Tln., Valgus,1968.
annaabi.ee 
