keerduvad järk-järgult lahti ja tekkivad tuumakesed. tsütoplasma jaguneb kaheks ja moodustub kaks tütarrakku. Meioos e. sugurakkude jagunemine- nim. raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.(meioos on haploidne n).meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega.(DNA kahekordistumist ei tekki) Meioosi Faasid (1 jagunemine) · Profaas-erineb mitoosi profaasist selle poolest ,et homoloogilised kromosoomid liibuvad omavhel ja vahetavad võrdse pikkusega osi. seda nim. kromosoomide ristsiirdeks. Võrreldes mitoosi profaasiga toimub meioosi profaas tunduvalt kauem. · Metafaas- kromosoomid liiguvad ühele tasapinnale. käeviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. · Anafaas- käeviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest. lõpuks jõuavad kromosoomid raku poolustele.
33. Miks paljundatakse tulpe sibulatega, mitte seemnetega? Sordiomaduste säilimiseks 34. Nimeta kolm Eesti looduses kasvavat taime, mis paljunevad vegetatiivselt, märgi ka, mille abil. 35. Kuidas tekib seeme (toiduvaru ja idu tekkimine)? IDU - tekib seemneraku ja munaraku ühinemisest; TOIDUVARU - tekib keskraku ja seemneraku ühinemisest. 36. Kas ühel taimel tekkinud seemned on geneetiliselt identsed? Põhjenda. 37. Mille poolest erineb meioosi 1 jagunemine profaas mitoosi profaasist? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi (kromosoomide ristsiire)
I JAGUNEMINE · PROFAAS · tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad · kromosoomid keerduvad kokku · tsentrioolide paarid eralduvad üksteisest, liiguvad poolustele · moodustuvad kääviniidid · homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi RISTSIIRE ehk crossingover (geenivahetus, muutlikkuse allikas) · kestab kauem mitoosi profaasist · METAFAAS 2 · homoloogilised kromosoomid paarikaupa ekvatoriaaltasandile · tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid · ANAFAAS · kääviniidid lühenevad · homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele · TELOFAAS · rakumembraan nöördub sisse
aktiveerumine. Need spetsiifilised kompleksid koosnevad kahest subühikust: regulaatorsubühikust tsükiinist ja katalüütilisest subühikust, mida nimetatakse tsükliinsõltuvaks kinaasiks (CDK). Loomaraku mitoosi reguleerivad CDK1 (CDC2) ja tsükliinid A ja B. Mitoos Selle protsessi abil toimub keha- ehk somaatiliste rakkude paljunemine. Mitoos koosneb profaasist, metafaasist, anafaasist ja telofaasist. Profaas- algab kromosoomide kondenseerumine, kaob tuumake, toimub tsütoskeleti osaline lagundamine. Moodustub käävisüsteem. Protsessi juhivad kaks tsentrosoomi, mis liiguvad raku poolustele.Tsentrosoomide baasilt piknevad mikrotorukesed ehk kääviniidid kromatiidide tsentromeeridele. Mikrotorukeste kinnitumiseks on tsentromeeride läheduses spetsiaalsed alad- kinetohoorid. Metafaas- toimub kromosoomide lühenemine
Kui östrogeeni tase ületab läviväärtuse, siis östrogeenid edastavad positiivse tagasiside hüpotalamusele, põhjustades järsu LH tõusu, mis algatab ovulatsiooni. Ehk embrüonaalse arengu käigus oogoonid paljunevad mitoosi teel. Embrüonaalse arengu lõpus mõned oogoonid lähevad I meioosi jagunemisse – need on primaarsed ootsüüdid. Toimub I meioos, toimub meioosi arest (profaas), tsütokineesi ei toimu. Ovulatsiooni ajal I meiootiline jagunemine jätkub (profaasist), tekivad sekundaarsed ootsüüdid (n) – üks suur ja teine väike polaarkeha. Mõlemad on haploidsed! Seejärel toimub II meioos, arest metafaasis, kui sperm viljastab sekundaarse ootsüüdi, jätkub II meioos, tekib jälle muuhulgas 1 polaarkeha. Ovuleerunud ootsüüdi eluiga on 24h. spontaanne ovulatsioon – ei sõltu kopulatsioonist, veistel, hobustel, koertel, kaamlitel. stimuleeritud ovulatsioon – peab toimuma kopulatsioon, et folliikul ovuleeruks, kassidel. Sensoorsed
teatud perioodidel ja tänu sellele moodustuvad puude tüves aastarõngad (perioodiline kasv). Peet on polükambiaalne sellepärast on palju rõngaid. Inimeses punase luuüdirakkude jagunemine. REK: igal aastal esindatud. 1) faaside äratundmine jooniselt ja nende reastamine. 2) Joonis ühe meitoosi faasiga ja vaja ära tunda, mis toimub. 3) Mitoosi faaside jada ja õpilane peab ühte tühjaks jäetud faasi joonistama kromosoomid õige paigutusega. 4) Üks mitoosi faas on antud (profaasist-anafaasini) ja küsitakse, mis toimub järgmises faasis. 5) Rida termineid mitoosi kohta ja sellest tuleb koostada seostatud jutt, kasutades neid sõnu. 6) Mitoosi küsimus võrdluses meioosiga. 7) Kuidas on seotud mitoos ja kasvamine. 8) Tooge välja kaks eriaspekti, miks mitoos on organismide jaoks oluline. EOSELINE PALJUNEMINE: Mittesugulise paljunemise viis, mis toimub eriliste üherakuliste struktuuride (eoste) abil ja mis esineb seentel ja eostaimedel. Eoseline paljunemine seentel:
mitoosiks vajalikku ATP-d. Mitoosi teel jagunevad organismide keharakud. Selle tulemusena tekib kaks tütarrakku, mis erinevad eellasrakust vaid mõõtmete poolest. Mitoosi eelduseks on, et interfaasi sünteesiperioodil (S) toimub DNA replikatsioon ning moodustub igas kromosoomis teine kromatiid. Tähtis on ka raku käävisüsteemi valkude süntees ja tsentrosoomi pooldumine enne mitoosi algust. Mitoos koosneb profaasist, metafaasist, anafaasist ja telofaasist. Profaas: · algab kromosoomide kondenseerumine (keerduvad kokku st. lühenevad ja tihenevad), mis tagab kromosomaalse aine täpse jaotumise tütarrakkudesse. · kaob tuumake ja tuumakate laguneb + tsütoskeleti osaline lammutamine. · Lagunenud tsütoskeleti osadest moodustatakse käävisüsteem (mikrotorukesed + nendega seotud valgud) · käävisüsteemi moodustumise organiseerivad 2 tsentrosoomi, mis liiguvad raku
annaabi.ee 
