Neil oli kellatorn ehk kampaniil. 6. Kuidas kutsutakse maailma kõige kuulsamat kampaniili, mis temaga ehitamisel juhtus, miks? Pisa katedraali torn. See vajus viltu kuna ehitis rajati liiga pehmele pinnasele ja vundament polnud torni raskuse kandmiseks piisavalt tugev. 7. Milline kuulus kirik asub Veneetsias, kirjelda? Püha Markuse kirik viie kupliga tsentraalehitis, palju kaunistusi, kasutatud mosaiiki, fassaadid olid ohtralt dekoreeritud. 8. Mida tead profaanarhitektuurist? Linnuseid ehitati kaitse-eesmärgil, jämedad müürid, vallikraav, müür ja torn, müüride taga olid hooned. Tower Inglismaal(algul kuningaloss ja hiljem vangla). 9. Kuidas olid omavahel seotud arhitektuur ja skulptuur? Kiriku fassaadidel võis näha lugusid jutustavaid reljeefe(paljudes Prantsusmaa kirikutes). 10. Mis on vaestepiibel? Pühakirja seletamine kirjaoskamatule rahvale läbi piltide(kirikute reljeefide). 11. Mis levis tekstiilikunstis, miks?
Islami kunst Getter-Agnes Aareleid Islam Islam kujunes 7. sajandil Araabia poolsaarel. Ainujumal Allah. Prohvet Muhamed Pühakiri Koraan. Püha linn Meka (Muhamedi sünnilinn) Paremal all: palverändurid Mekas, keskel Kaaba tempel (islami kõige püham ehitis, mille suunas moslemid üle maailma palvetavad). Levik Umbes sajandi jooksul pärast kujunemist levis Islam peamiselt vallutuste käigus väga suurel maa-alal. Levik tänapäeval Islami kunst Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (olemasolev tähendas keelust üle astumist). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõi...
kuningate ja suurmeeste matmispaik. 2) Vaata Salisbury katedraali fotot ja põhiplaani. Mitu transepti on sellel kirikul? Leia nelitis ja nelistorn. Kaks transepti. 3) Mis iseloomustab inglise dekodeeritud stiili? Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 4) Kus võib leida häid näiteid inglise gooti profaanarhitektuurist? Cambridge’i ja Oxfordi kolledžite hooned. 5) Tuleta meelde, mis on fresko. Fresko on seinamaaliliik ja –tehnika, kus värv kantakse värskelt krohvitud seinale. 6) Meenuta mõni itaalia gootika iseärasus? Itaalia kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja mõnikord on kesklööv võlvimata (puulaega). Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. 7) Miks sai Itaalia kirikutesse maalida nii palju freskosid?
15. Prantusmaa kuulsaimad katedraalid: Pariisi Jumalaema kirik, Chartres'i katedraal, Reimsi katedraal, Amiens'i katedraal. 16. Londonis asub Westminster Abbey kirik, see on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks, teiste seas on seal kroonitud ka Kuninganna Elizabeth II. 17. Gooti katedraalid Inglismaal: Lincolni katedraal, Salisbury katedraal. 18. Suursuguseim näide Inglise gootika profaanarhitektuurist on Westminster Hall Londonis - rikkalikult teostatud sariklaed. 19. Saksamaal olid eeskujuks kodakirikud. 20. Itaalias kodunes gootika nõrgalt. Märkimisvääärsemad on toomkirikud Sienas, Firenzes ja Milanos. Fassaaditorne püstitati harva, vertikaalset suunda ei rõhutatud. 21. Gooti kirikud Itaalias: Siena katedraal, Palazzo Vecchio Firenzes, Milano toomkirik, Orvietto toomkirik, Doodzide palee Veneetsias. 22. Suurim kunstitellija gootiajastul oli Katoliku kirik.
Saalkirik kujutab endast ühelöövilist apsiidiga lõppevat hoonet; kodakirik on mitmelööviline (2-3 löövi), erinevalt basiilikast on aga kodakiriku kõik löövid ühekõrgused ja kaetud ühise katusega. Kuppelkirik on kupliga kaetud tsentraalehitis. Kodakiriku ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Romaani aegsest profaanarhitektuurist on vähe säilinud. Suurem osa elumaju oli puust. Küll aga arenes sel perioodil välja kivilinnus. Romaani stiilile on ehk kõige iseloomulikum 10.sajandil Prantsusmaa aladel välja kujunenud tornlinnus, mida Prantsusmaal nimetati donjon, Saksamaal bergfried. Tornlinnused olid kas ümmarguse, neli- või hulknurkse põhiplaaniga, ülemistel korrustel eluruumid. Varaste tornlinnuste puuduseks olid puidust vahelaed.
.........................................................................................................29 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada Eesti arhitektuuriajalugu 10 näite abil. Püüdsin näideteks leida nii ikoonilisi kui ka vähetuntud ehitisi. Ülesanne oli leida need näited eri stiilidest ning nii sakraal- kui profaanarhitektuurist.. Paremaks jälgimiseks on stiilid järjestatud ajalooperioodide järgi, alustades vanimast. Et raamatut, mida soovisin osta, polnud saadaval, TÜ avalik raamatukogu oli suletud ning üldiselt läks töö valmis saamisega üsna kiireks, on kasutatud vaid allikaid internetist. Kirjutatud teksti hulk ja sisu vastab saadaoleva info kogusele. Kuna infot on palju ja paljudest eri kohtadest, on viidatud vaid otsestele tekstiallikatele. Kõik
Salisbury katedraalil on kaks transepti. 3.Mis iseloomustab inglise dekodeeritud stiili? Umbes 1250-1350 loodud inglise gootikat nimetatakse dekodeeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Ehisdetailide rohkus, mis on tihti konstruktsioonidega vähe seotud. Võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 4.Kus võib leida häid näiteid inglise gooti profaanarhitektuurist? Inglise ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. 5.Tuleta meelde, mis on fresko. Fresko on seinamaaliliik ja tehnika, kus värv kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. 6.Meenuta mõni itaalia gootika iseärasus? Itaalia kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja mõnikord on kesklööv võlvimata (puulaega). Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. Sage on kuppel nelitise kohal
iseloomulik gootikale). Teised aknad on väikesed, kitsad, ümarkaarelised( võivad olla ka kaheosalised). Romaani kirik on reeglina osa suurest tervikust, kloostrikavatisest. Kloostrihooned olid kavandatud sulushoonestusena, kirikuga olid nad ühendatud ristikäigu abil. Ristikäik kujutas endast võlv- või talalaega galeriitaolist ringteed, mis ümbritses kloostri nelinurkset sisehoovi ja avanes sellesse akende või kaartega. Romaani aegsest profaanarhitektuurist on vähe säilinud. Suurem osa elumaju oli puust. Küll aga arenes sel perioodil välja kivilinnus. Romaani stiilile on ehk kõige iseloomulikum 10.sajandil Prantsusmaa aladel välja kujunenud tornlinnus, mida Prantsusmaal nimetati donjon, Saksamaal bergfried. Tornlinnused olid kas ümmarguse, neli- või hulknurkse põhiplaaniga, ülemistel korrustel eluruumid. Varaste tornlinnuste puuduseks olid puidust vahelaed.