kasu õiglaseks jagamiseks. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. 2.variant Redutsendid lagundajad, loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. R-de tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. roheline revolutsioon 1960.aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nim.roheliseks revolutsiooniks. autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi. inimekvalent ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas
VA – surevad; VB - surnud puud. I,II,III klass kuuluvad puistus ülarindesse ja IV,V klass alarindesse. 5. Mets ja keskkond: 5.1 Mets ja valgus Orgaanilise aine produtseerimiseks peavad taimed peale anorgaaniliste ainete (süsihappegaas, vesi ja mineraalained) saama ka energiat - päikeseenergiat. Päikeseenergia abil toodab orgaanilist ainet klorofüll. Fotosünteesi intensiivsus oleneb valguse intensiivsusest. Valguse roll fotosünteesi- ning produktsiooniprotsessis. Maapinna ja metsa valgustatus oleneb nurgast, mille all päikesekiired langevad maapinnale. Erinevad puuliigid vajavad orgaanilise aine sünteesimiseks valgusenergiat erinevalt. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks e. Valgusnõudlikeks ja varjutaluvateks. Varju taluvatel puudel on klorofüllisisaldus assimilatsiooniorganites (okkad, lehed) suurem kui valgustaimedel.
Osa r-e, eriti täieliku kaitse all olevad alad (reservaadid), on sisuliselt biosfäärikaitsealad. Rahvuspargi staatusega kaitsealasid on maailmas ligi 2000, vanim Yellowstone´I r. (USA-s, asutatud 1872. a.). Redutsendid lagundajad, loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. r-de tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. Relikt e. jäänuk 1. biogeogr. takson, mille areaal on võrreldes varasemaga tugevasti kahanenud; 2. sünökol. liigi populatsioon, mis on erandlikult säilinud suktsessiooni mõnest varasemast arengujärgust või (kultuurmaistus) hävinud looduslikust taimkattest; 3. süstemaatikas takson, millel ei ole lähedasi sugulasrühmi. Reostumine vee saastumine, loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikkumine. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp
vajavad taimed üliväikestes kogustes. · Toitained on mullas tahkes, vedelas ja gaasilises olekus. Taimed omastavad neid vees või nõrkades hapetes lahustunud ühenditena. · Toitainete varud sõltuvad mulla lõimisest · Eriti kahjulik on naatriumkarbonaat. Mulla orgaaniline koostis · Mulla orgaaniliseks osaks on taimed, loomad, seened ja mikroobsed organismid · Orgaanilise aine loomine fotosünteesil on produktsiooniprotsess, mida kannab roheline taim · Produktsiooniprotsessis loodud orgaanilisest ainest osa jääb pärast taimede surma kasvukohta · Tänu humiinhappele on erinevad mullad erineva happesusega C187H186O89N9S1 Mulla mineroloogiline koostis · Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend · Mineraalil on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused · On olemas settekivimid ja tardkivimid · Muld koosnebki mineraalidest, mis on koos orgaanilise ainega Mulla füüsikalis-keemilised omadused
tasandi suhtes ja tiirlemisest ümber Päikese. Laguahel e. detriitahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaanilisteks aineteks). Lagundajad e. redutsendid e. destruendid loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. L-te tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. Letaalannus e. letaaldoos (sümbol DL või LD, lad. dosis letalis), surmav mürkkemikaaliannus. Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega (DL50), so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Pestitsiide jaotatakse nelja mürgisuskategooriasse: ülimürgised (DL 50 alla 50 mg/kg), väga mürgised (50200 mg/kg), mürgised (2001000 mg/kg) ja vähe mürgised (üle 1000 mg/kg). Levik liigi territoriaalne paiknemus. Levila sama, mis areaal.
Konsument tarbijad; organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Konsumentide hulka kuuluvad kõik heterotroofid. Moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. Redutsent lagundajad. Loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. Redutsentide tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. Parasiit nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt, perioodiliselt või kogu elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Detridofaag detriidist toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt) Jaotatakse: esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne.
substraatidele, millel elutegevusega ei ole vähematki pistmist. Orgaanilise aine loomine on tootmisprotsess, mida kannab roheline taim. Taim asustab kasvuks, elutegevuseks ja arenguks sobiva pinna ja püüab võimalikult hästi kasutada sealseid ressursse ning anda suuremat toodangut, teha pingsalt ja tõhusalt kasulikku tööd. Mida raskemini on mineraalained ja vesi taimedele kättesaadavad, seda rohkem peab taim tööd tegema oma juurekava arendamiseks. Produktsiooniprotsessis loodud orgaanilisest ainest osa jääb pärast taimede surma kasvukohta, sinna kogunevad ka taimi söövate loomade eritised ning jäänuseid muundavate mikroobide kehad ja eritised. Need kõik läbivad üpris keerulised muundumised ja muutused, mille tagajärjel orgaanilise aine uus vorm huumus. Huumuse kogunemisel ja reageerimisel lähtekivimiga moodustubki maakoore pindmine osa muld. Huumuse mõjutustes kivimitesse avaldub põhiline maakoore pindmise osa muutuses
2) kõik organismid eritavad hingamisel CO2; 3) surnud orgaanilisest ainest lagundajate toimel vabanev CO2 satub uuesti ringesse mullahingamise tagajärjel; 4) CO2-te vabaneb huumuse lagunemisel; 5) CO2-e lisandumine inimtegevuse tagajärjel turba, kivisöe, põlevkivi, maagaasi, nafta põletamine; 6) CO2-te vabaneb vulkaanipursetel jm. seesuguse loodusliku tegevuse tagajärjel (metsatulekahjud äikesest jne.); 7) vees settib CO2 karbonaatidena; 8) kivimite murenemisel, mullatekkes ja produktsiooniprotsessis lülitub CO2 uuesti ringesse. Süsiniku sidumine on enam-vähem tasakaalus tema vabanemisega, kuid inimtegevuse tagajärjel kasvab süsiniku vabanemine pidevalt. Aastas põletatakse 56 miljardit tonni C-d. Viimase 100 aastaga on CO2 sisaldus tõusnud 0,029%-lt 0,035%-ni. Lämmastikuringe Lämmastikuringe so. lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu ka süsinik ja lämmastikuringe ongi peamiselt
annaabi.ee 
