Flow Experience in Teams: The Role of Shared Leadership Dajana Ellervee Voolu kogemus Vool on määratud nagu riigi sügav imendumise tegevus, mis on oma olemuselt mõnus. Meeskonnad pidavad keskkonnas eriti juhtiva voolu. Eriti, see psüühiline seisund võib olla soositud sotsiaalse suhtluse, näiteks arutelud selle üle, ideid ja probleemilahendused. Arvestades erinevate positiivse tööga seotud tagajärgi, mis on seotud vooluga, selleks on oluline määrata kindlaks tingimused, mis soodustavad selle riigi, organisatsiooni seaded. Nagu märkis Walker, "mõned kõige mõnusad voolu kogemused tekivad sotsiaalse suhtluse läbi". Selleks, et edendada voolu sotsiaalsed koostoimed peaksid olema stimuleerivad, aidates samal ajal saavutada ühiseid ülesandeid. Jagatud juhtimine Jagatud juhtimine on kollektiivne ambitsioon, mis motiveerib
kriisi, desorganiseeritud seisundi. · Kliendi põhiprobleemina võib näida kriisi vallandanud üksikfaktor, kuid see ei ole kriisi ainus põhjus, vaid ainult üks sündmus paljudest. · kriisi tunnuseks on sageli tugev tunne, mis on seotud näiliselt tähtsusetu sündmusega. · Mida enam on minevikus olnud edukalt lahendatud probleeme, seda paremini oskab inimene kasutada probleemi lahendamise strateegiaid ja nii on oht uue akuutse kriisi tekkimiseks väiksem; ebaõnnestunud probleemilahendused minevikus põhjustavad uute kriiside sagedasema tekkimise ja teevad nendest ülesaamise raskemaks. · Kriisis olevad inimesed on abile avatumad; sekkumine kriisiperioodil on tulemusrikkam kui muul ajal. · Kriisijärgsel ,,reintegratsiooni" perioodil võtavad inimesed omaks uued probleemi lahendamise oskused, seega uute probleemide lahendamise oskuste õppimine kriisi ajal parandab toimetuleku võimet tulevikus. Golani kriisisekkumise mudel
probleemidest palju selgema pildi ette, lisaks ehk mõne uue idee või vaatenurgagi. (Ibid) Motiveerivaid argumente leidub teisigi ja kokkulepe sõlmitakse ära. Pärast tingimuste ja metoodika kooskõlastamist viiakse läbi võrdlusuuring. Analüüsimise etapis võrdleb müügifirma benchmarking-partneri toimimisviise enda omadega. Mida nad teisiti on teinud? Kuidas nad seda teevad? Protsessid uuritakse üksikasjalikult läbi ja probleemilahendused hakkavad tasapisi piirjooni omandama. (Lukk 2005) Seejärel võib hakata kavandama muudatuste elluviimist. Muudatuste elluviimine on kõige keerulisem etapp ja see nõuab tõsist pühendumist ning järjekindlust. Benchmarking-projekti õnnestumiseks on tähtis kavandamisel ja läbiviimisel realistlikesse piiridesse jääda. (Ibid) Õppida on võimalik nii teiste vigadest kui ka õnnestumistest. Võrdlus aitab jõuda ideede
vaatenurk. Paradigmale on seejuures tüüpiline mõisteline avarus, suhteline käsituste elastsus matriitsi raames. Lühidalt: teaduses on aegruumis kõik arusaamad vaid suhteliselt püsivad. Paradigmad koosnevad prof.A.Aarnio järgi järgmistest elementidest (Aarnio, 1., lk 53): 1) sümboolsed üldistused; 2) seosed objekti üldjoontes kujundavate mallidega; 3) seosed ühiste väärtuste ja normidega; 4) ühised teaduslikud eeskujud, s.o. paradigmale omased probleemilahendused. *** TEEMA 1. ÕPPEAINE SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE SISU (TEADUS, TUNNETUS NING TEOORIA; ÕIGUSTEOORIA NING ÕIGUSTEADUS; ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA; ÕIGUSÕPE; ÕIGUSTEOORIA NING ÕIGUSTEADUSE FUNKTSIOON; ÕIGUSHARUD; SUURED ÕIGUSSÜSTEEMID) § 1. TEADUS, TUNNETUS NING TEOORIA Teadus on loogiliselt korraldatud, praktikas kontrollitud, tõestatav ning pidevalt arenev mõistete
· probleemi ulatuse järgi (kõrgemal tasandil esinevad ja tekkivad probleemid; objektiprobleemid, mis avalduvad madalamatel juhtimistasanditel ja täitjate tasandil); · ettevõtte arengu faasi alusel (loomise-, tegutsemise ja ümberkorralduse faasid). Organisatoorsel kujundamisel on üks spetsiifiline tunnus: sellega tegelevad ja tulemuseni jõuavad inimesed, kes ise selles ettevõttes tegutsevad. Seepärast on oluline, et: · probleemilahendused ja nende eesmärgipärane rakendamine pandaks paika vastavate reeglitega; · reeglid kehtivad sõltumatult isikutest; · reeglid on enamasti kirjalikult fikseeritud; · reegleid peavad tunnistama kõik ettevõtte töötajad. Organisatoorne kujundamine sisaldab kahte aspekti: originaarne ja derivatiivne. Originaarne aspekt annab vastuse küsimusele, mida peab reguleerima ning tähendab ettevõtte ülesannete täitmiseks organisatoorsete reeglite süsteemi loomist