E.Vilde raamatus ,,Mahtra sõda" toimus armukolmnurk kolme noore inimese vahel. Nendeks olid Miina, Päärn ja Prits. Miina ja Päärn armastasid üksteist, aga Miina isa tahtist Pritsule mehele panna, et mõisas ise paremat kohta saada. Kupja Prits oli salakaval ja kuri. Tal oli vähe sõpru ja palju vaenlasi. Kuid hoolimata sellest ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama.
Sõimamisega lootis neiu, et mees jätab ta lõpuks rahule, kuid seda ei juhtunud. Prits oli väga visa hingega ning ei andnud alla. Järgmine samm Pritsult oli väga kaval, kuna ta läks Miinale kosja kõigi oma 1 sugulastega ning ta lootis, et enam ei saa midagi viltu minna. Miina aga tegi midagi hoopis ootamatut, nimelt põgenes kodunt õe juurde. Miina oli kindel, et peale sellist häbi, mis Pritsule langes, jätab ta tüdruku kindlasti rahule. Mees aga mõtles välja hoopis uue plaani, et hakkab tüdrukut meelitama sooja käitumise ja mesimagusa jutuga. Ta oli Miinaga koos igal vabal hetkel, kuid siiski jäi tema arvates sellest väheseks. Ta soovitas Miinat opmannile teenijaks, et siis saaks ka mõisas neiule lähedal olla. See kõik tõi hoopis Pritsule kahju, sest Miina oli meeltmööda ka opmannile ning enam polnud Pritsul mingisugust võimalust. Kupja-
tegelaseks. Lõigud, mis Võllamäe Päärna selles romaanis kirjeldavad on väga ülistatud. On näha, et kirjanik (Eduard Vilde) on püüdnud välja näidata oma kujutelma täiuslikust selleaegsest Eesti talupojast. Mõjutusi selleks on ta ka kindlasti saanud "Kalevipojast". Võllamäe Päärna kohta võiks öelda, et ta oli truu, aus ja töökas mees. Eriti väljendusid need omadused siis, kui ta oli oma sõbra Kulbi Kaie eest Kupja Pritsule vastu hakanud ja selle eest ka karistust kandnud. Võllamäe Päärna oli kujutatud ka passiivse mehena, kui toimus Mahtra sõda, siis ei olnud ta mitte üks eesvedajatest, vaid pealtvaatajaist. Samuti ei varastanud ta midagi ega hakanud soldatitele vastu (korra hakkas vastu küll, aga see oli rohkem enesekaitseks). Füüsiliselt oli Võllamäe Päärn väga tugev ja suur, et kui kupjal poleks olnud võimu selja taga, oleks ta olnud kardetud mees. Tema tugevaks kiindumuseks oli
täitnud neid alati, vaid maksis neile mingil muul moel kätte. Kupja Pritsul oli nõrkus vaid Huntaugu Miina vastu. Ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa (Huntaugu Mihklit), et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Sellel mõjutamisel polnud aga peaaegu üldse arvestatavaid tagajärgi. Kord, kui Prits jälle Miinale läheneda proovis, sõimas Miina Pritsul näo täis, lootes niiviisi Pritsust alatiseks vabaneda, ent ta eksis (Prits oli visa hingega). Kord läks siiski asi niikaugele, et Prits tuli Huntaugu Miinale kogu oma sugulastega kosja. Prits oli ääretult rõõmus lootes, et nüüd ei saa enam miskit
täitnud neid alati, vaid maksis neile mingil muul moel kätte. Kupja Pritsul oli nõrkus vaid Huntaugu Miina vastu. Ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa (Huntaugu Mihklit), et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Sellel mõjutamisel polnud aga peaaegu üldse arvestatavaid tagajärgi. Kord, kui Prits jälle Miinale läheneda proovis, sõimas Miina Pritsul näo täis, lootes niiviisi Pritsust alatiseks vabaneda, ent ta eksis (Prits oli visa hingega). Kord läks siiski asi niikaugele, et Prits tuli Huntaugu Miinale kogu oma sugulastega kosja. Prits oli ääretult rõõmus lootes, et nüüd ei saa enam miskit
Pääses hilisemast (peale sõda) kohtumõistmisest tänu Miina palumisele noore mõisahärra ees. Mõisahärra saatis Päärna oma vanemate juurde puussepaks. Kui Miina oli opmann Vinteri juures oli teenijaks käis Päärn teda tihti vaatamas. Kui opmann Miinale ligi tikkus peale liigset napsutamist kargas Päärn talle kallale ja pekksis opmanni vaese omaks. Huntaugu peremees ehk Mihkel: omakasupüüdlik, salakaval, kahepalgeline. Miina isa. Tahtis Miinat Pritsule naiseks anda, sest Prits oli talle siis mõisas head kohta lubanud. Vana parun ehk parun Heidegg: Nõudlik, ülbe, kuulab alandlikult oma naise sõna, teadlik oma seisusest. Oli Vaitlas mõisahärra. Andis oma koha oma vanimale pojale üle. Ise kolis Kose kihelkonda. Oli karm ja kindlakäeline mõisahärra oli ka haagikohtunik olnud. Ta naine on samamoodi isekas, oma seisusest teadlik ja ülbe, aga nad mõlemad hoolisid oma lastest omal moel.
Jaaguõue Prits jõudis koju ning Sessi palus Taavilt hakkmasinat. Prits läks Taavi juurde viinaga ja väitis, et enam merele ei lähe. Kilu püük (Prits ja Orge Gustav mootorpaadiga). Tuli torm, mis viis Taani laeva madalale. Taavi, Jull ja Silma peremees läksid uurima, mis laev on, näitasid kaardil asukoha ja said 4 kotti suhkrut. Hoiatusest hoolimata läks 2 paati veel ja Prits uppus. IX (104-116) Torm rauges, laev oli ära läinud. Kristiine palus Taavit, et too Pritsule kirstu teeks. Jull läks Sessiga kaasa kuuseoksi tooma. Kui surnu kirstus, nägid lapsed oma isa. Sess väidab Jullile, et nende olukord on vanemate osas sama. Taavi süüdistab väheke ennast Pritsu surmas. X (117-128) Tali(lumi). Taavi käis ringi tööd tegemas et paadi ehitamiseks raha saada(nagu oleks Prits andnud). Taavi ja Jull saagisid puid, rääkisid merest ja sepikojas viina rüübates, silke küpsetades rääkis Taavi Jullile Kristiina loo. Aadi tuli
Jaaguõue Prits jõudis koju ning Sessi palus Taavilt hakkmasinat. Prits läks Taavi juurde viinaga ja väitis, et enam merele ei lähe. Kilu püük (Prits ja Orge Gustav mootorpaadiga). Tuli torm, mis viis Taani laeva madalale. Taavi, Jull ja Silma peremees läksid uurima, mis laev on, näitasid kaardil asukoha ja said 4 kotti suhkrut. Hoiatusest hoolimata läks 2 paati veel ja Prits uppus. IX (104-116) Torm rauges, laev oli ära läinud. Kristiine palus Taavit, et too Pritsule kirstu teeks. Jull läks Sessiga kaasa kuuseoksi tooma. Kui surnu kirstus, nägid lapsed oma isa. Sess väidab Jullile, et nende olukord on vanemate osas sama. Taavi süüdistab väheke ennast Pritsu surmas. X (117-128) Tali(lumi). Taavi käis ringi tööd tegemas et paadi ehitamiseks raha saada(nagu oleks Prits andnud). Taavi ja Jull saagisid puid, rääkisid merest ja sepikojas viina rüübates, silke küpsetades rääkis Taavi Jullile Kristiina loo. Aadi tuli teatega, et
mõisale, palju kirikule ja kellele veel tegema. Nad pidid viima suure osa O M A saagist mõisale. Tohver rääkis, et neil pole kellelegi kurta, kui ainult mõisahärrale, kes selle eest neile vitsa annab. Guvernant rääkis, et see pole mingi teoorjus vaid hoopis pärisorjus. Guvernant ei mallanud mõnel ajal selle juttu pärast magamagi jääda. Kupja-Pritsu ähvardus Huntaugu peremees oli vihane, et Miina ei lähe kupja-Pritsule naiseks. Alguses arvas Huntaugu perenaine ja Miina, et ta ütleb seda ainult selle pärast, et ta on joonud, kuid see ei olnud nii. Huntaugu peremees (Mihkel) ei jätnud seda jonni ka järgmise kahe päeva jooksul. Lõpuks ütles Mihkel kupjale, et ta võib saada Miina endale. Alguses oli ka ema selle vastu, et kubjas Miina endale võtab, sest ta tahtis Miinale ainult parimat. Huntaugu perenaine teadis, et kubjas on ahne, isekas ja palju muud halba.
mõisale, palju kirikule ja kellele veel tegema. Nad pidid viima suure osa O M A saagist mõisale. Tohver rääkis, et neil pole kellelegi kurta, kui ainult mõisahärrale, kes selle eest neile vitsa annab. Guvernant rääkis, et see pole mingi teoorjus vaid hoopis pärisorjus. Guvernant ei mallanud mõnel ajal selle juttu pärast magamagi jääda. Kupja-Pritsu ähvardus Huntaugu peremees oli vihane, et Miina ei lähe kupja-Pritsule naiseks. Alguses arvas Huntaugu perenaine ja Miina, et ta ütleb seda ainult selle pärast, et ta on joonud, kuid see ei olnud nii. Huntaugu peremees (Mihkel) ei jätnud seda jonni ka järgmise kahe päeva jooksul. Lõpuks ütles Mihkel kupjale, et ta võib saada Miina endale. Alguses oli ka ema selle vastu, et kubjas Miina endale võtab, sest ta tahtis Miinale ainult parimat. Huntaugu perenaine teadis, et kubjas on ahne, isekas ja palju muud halba.
annaabi.ee 
