1. Tavateravili ja maheteravili. Sarnasused: Püsimajäämiseks vaja ühtlasi tingimusi, sarnane loomastik, viljavaheldus tähtis (haigused ja viljakus), tähtis on ka bioloogilise aktiivsuse soodustamine (eriti mahedal), Erievused: Mahedat pritsita mürkidega väga vähe, (herbitsiidid, pestitsiidid, fungitsiidid) mahedat väetatakse sõnnikuga (väga vähe keemiliste ühenditega), tavateravilju lämmastikväetiste või muu sellisega, mahedana ei kasvatata GMO vilju, tavateravili on saagikam ja odavam, maheteravilja kasvatades saadakse toetusi, 2. Puisniit ja park. Sarnasused: linnustik on sarnane, tekkinud samuti inimtegevuse tagajärjel ja vajab
mis ohustavad põlde ning ka neid ümbritsevaid elupaiku Pole teada ühtegi näidet, kus üks või kaks võõrast geeni suurendaks mis tahes taime suutlikkust käituda umbrohuna "Superumbrohtude" tekke tõenäosus on kaduvväike ja veel rääkida, et praegu hõivavad säärased hüpoteetilised umbrohud suuri alasid, on lihtsalt vale Võib täheldada liblikate suuremat ellujäämust põldudel, kus kasvatatakse Bt-putukatoksiini tootvad taimed, kuna neid põlde ei pritsita enam tugevate putukamürkidega USA intensiivpõllumajanduspiirkondade jõgedesse on hakanud tagasi tulema sealt aastakümneid tagasi kadunud kalaliigid, kuna insektitsiidide ning mullas mittelagundatavate herbitsiidide kasutus on tugevasti vähenenud Kasutades GM-taimi, reostame keskkonda märksa vähem mürkkemikaalidega Enamik USA maisist on geenmuundatud ja seda nimetatakse BT-maisiks Selle maisi DNA on liidetud geeniga bacterist "Bacillus
hekitaimena ja loodusliku ilutaimena, millelt marju ei koristata. Astelpaju viljelemine on odav võrreldes enamiku teiste kultuuridega: - Ei toimu energiamahukaid mullaharimistöid, astelpajuistanduste pinnad peetakse muruna; - Minimaalne mineraalväetiste tarve, analoogselt liblikõieliste taimedega kasvab astelpaju sümbioosis kiirikbakteritega, mille abil saab taim kätte õhus leiduvat lämmastikku; - Astelpajul puuduvad olulised bioloogilised kahjurid, seda ei pritsita; - Saagikoristus on mehhaniseeritud. Eestis on astelpaju püütud kasvatada umbes pool sajandit. Alustati Siberist saadud viljakate sortidega, mis aga meie merelises ebaühtlase talvega kliimas vastu ei pidanud. Alates 1988. aastast on Eesti Riikliku Sordikatsekeskuse Rõhu katsepunktis katsetatud Moskva Ülikooli Botaanikaaia juures asuva instituudi professor Trofimovi juhtimisel aretatud uusi haiguskindlaid ja kõrgviljakaid astelpajusorte, ristates siberi
. Tuntuim näide: kahtlustatakse, et teatud Bt-putukatoksiini tootvad taimed põhjustavad paljude kahjutute putukate, näiteks teatud liblikate hulgihukku. Kuid selliste taimedega põldudel ei ole mingit toksilist mõju liblikatele siiski märgatud. Kõnealused liblikad ei toitu otseselt maisil, mõju saab olla vaid kaudne, näiteks maisi õietolmu vahendusel. Küll aga võib täheldada liblikate suuremat ellujäämust säärastel põldudel, kuna neid põlde ei pritsita enam tugevate putukamürkidega. Täpselt samal põhjusel hakkavad USA-s intensiivpõllumajanduspiirkondade jõgedesse tagasi tulema sealt aastakümneid tagasi kadunud kalaliigid: insektitsiidide ning mullas mittelagundatavate herbitsiidide kasutus on tugevasti vähenenud. GM organismid võivad tõsiselt kahjustada keskkonda, mida tõenäoliselt pole võimalik parandada. Mõnede GM organismidega seonduvaid ohte on tunnistanud ka USA ja
kujunenud madal taimestik, on samuti loomade, lindude ja putukate elupaigad. Liigirikkuse seisukohalt ei ole soovitatav kasutada loodussaarekesi ümbritsevas puhvertsoonis pestitsiide ja väetisi (M. Semm 2003). Põlispuud Suured üksikpuud on enamasti mälestised hävinud talukohtadest, lisaks kaunistavad nad lagedat maastikku. Vanu põlispuid tuleks kindlasti säilitada ning keset põldu kasvavatele puudele tuleks jätta piisav kaitsetsoon, mida ei künta, väetata ega pritsita taimekaitsevahenditega. Puude õõnsusi kasutavad pesapaigana paljud linnud, näiteks kuldnokk, must-kärbsenäpp ja mitmed tihased (M. Semm 2003). Põllu suurus Põlde kiputakse liiga suureks tegema. Mahepõld ei tohiks olla laiem, kui 300 meetrit, siis saaksid põllu peale head-kasulikud olevused kohale ilmuda ja suruda. Uurimused on ka näidanud seda, et kui see põld on juba suurem, siis põllu keskel on nende taimekahjustajate looduslike vaenlaste tasakaalustav toime juba mitmeid kordi
(http://www.astelpaju.ee/sisu.php?id=2) Astelpaju viljelemine on odav võrreldes enamiku teiste kultuuridega: - Ei toimu energiamahukaid mullaharimistöid, astelpajuistanduste pinnad peetakse muruna; - Minimaalne mineraalväetiste tarve, analoogselt liblikõieliste taimedega kasvab astelpaju sümbioosis kiirikbakteritega, mille abil saab taim kätte õhus leiduvat lämmastikku; - Astelpajul puuduvad olulised bioloogilised kahjurid, seda ei pritsita; - Saagikoristus on mehhaniseeritud. (http://www.astelpaju.ee/sisu.php?id=3) 2.10 Viinamarjad 17 Viinapuud olid ühed esimestest taimedest, kelle inimesed ära "kodustasid". Nende kasutamist on täheldatud juba kiviajal. Viinamarjad aitavad parandada vereloomet. Eriti muskaatsortidel on head fütontsiidsed omadused, nad suudavad pärssida näiteks kooleratekitajate tegevust.
inimestele lähemal kui 300 m allatuult ja 50 m pealetuult. Liikumissuund pritsimisel on soovitatav valida nii, et tuul ei kannaks taimekaitsevahendit endale peale (eriti oluline käsipritsiga töötamisel aedades vms) või teistele kultuuridele, mis on taimekaitsevahendi suhtes tundlikud. Pritsida tuleks hommikul või õhtul, s.o ajal, kui õhuvoolud on väiksemad ja päikesekiirgus nõrgem. Aia-, põllu- ja metsakultuuri kahjustamise vältimiseks ei pritsita neid enne öökülma tulekut. Taimekaitsevahendiga pritsimisest tuleb teavitada mesinikke, kes eelnevalt on teada andnud mesila olemasolust ja kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada, vähemalt kaks päeva ette. Taimekaitsevahendiga ei tohi pritsida ala, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi etiketil on seda lubav märge. Mesilased on väga laialdasel territooriumil ringi liikuvad
annaabi.ee 
