Ta oli täiesti veendunud, et pole olemas kohta nagu Eesti Vabariik. Siit tulebki välja, et kui lasta endale kogu aeg midagi kindlat sisendada, jäädaksegi seda pikapeale uskuma. Ajaloolised etendused on kindlasti väga vajalikud. Alati saab rääkida erinevaid sündmusi ka põnevalt ning just ,,Ballettmeister" oligi üks sellistest lavastustest, mis räägib eelmise sajandi sündmustest väikese huumoriga. Selles oli näidatud eestlaste vaprust, et ka tavalised pritsimehed on suutelised minema päästma Eesti presidenti, kuigi neil ei olnud selles vallas mingisuguseid varasemaid kogemusi. Professionaalsed näitlejad aitasid kindlasti kaasa sellele, et etendus õnnestuks ja publik jääks rahule. Usun, et mulle meeldiks väga näha veel sarnaseid ajaloolise sisuga teatrietendusi, sellepärast, et saaksin endale jälle mõne juba ununenud sündmuse meelde tuletada ja oma silmaringi avardada.
Oli meil ustav sõber, Nukrana, topsisõbrad, sügise eel heitis voodi. läksime kirstu järgi. Enam ei tulnud kaasa kõrtsi ei õllepoodi. Tormasid taevarannal takused pilvetõprad. Ja kui langesid puudelt Paljapäi leinasime viimased sügislehed, vara lahkunud sõpra. mängisid leinamarssi mundrites pritsimehed. Vahest homme on juba taevas kandled ja roosid. Spordi- ja haridusseltsi Täna veel viimast korda poolt kanti plekist pärgi. hüüame kooris proosit! Luuletus räägib varalahkunud sõbrast, kes oli viinalembene. Kasutab ristriimi. Kirjeldab kuidas matustel minnakse kirstu järgi ja sisimas loodab, et homme on taevas roosid ja
Oli meil ustav sõber, Nukrana, topsisõbrad, sügise eel heitis voodi. läksime kirstu järgi. Enam ei tulnud kaasa kõrtsi ei õllepoodi. Tormasid taevarannal takused pilvetõprad. Ja kui langesid puudelt Paljapäi leinasime viimased sügislehed, vara lahkunud sõpra. mängisid leinamarssi mundrites pritsimehed. Vahest homme on juba taevas kandled ja roosid. Spordi- ja haridusseltsi Täna veel viimast korda poolt kanti plekist pärgi. hüüame kooris proosit! Luuletus räägib varalahkunud sõbrast, kes oli viinalembene. Kasutab ristriimi. Kirjeldab kuidas matustel minnakse kirstu järgi ja sisimas loodab, et homme on taevas roosid ja
(Ibid., 11). Täpsemalt nimistusse kuuluvad Kihnu kultuuriruum oma keele-, toidukultuuri-, käsitööoskuste-, laulude-, tantside-, pillimängude- ja pulmakommetega, Eesti laulu- ja tantsupidu traditsioon, Seto leelo, Võromaa suitsusaunatraditsioon, ravimtaimede kogumine ja kasutamine, hoidistamine, Lindora laat, väikekandle tagasitulek, Hiiu naiste rahvariiete juurde kuuluvad rõhud, vanade hoonete taastamine ja Järva-Jaani priitahtlikud pritsimehed (Ibid., 17-24). Ja lugedes seda nimistut, võib märgata, kui suurt osa moodustab loodus ja selle ressurssid Eesti vaimse kultuuripärandist ja kui väärtuslik see on selle säilitamisel. Näiteks, Kihnu toidu valmistamisel kasutatakse ressursse, mida kohalik ala annab sellele kultuurile, käsitöö puhul, mille kuulub puukujud, rahvariiete valmistamine, sallide ja rättide kudumine, sitsijaki õmblemine, käsivankrite ja laastukorvide valmistamine, ning väikekaaneli valmistamiseks samas
realt, mis oli tolle aja kohta kõrge reatasu. 1908. aastal ilmus tal ajalehe ,,Elu" kaasandes ,,Kirjandus ja teadus" kaks följeton-jutustust: ,,Unenägu" 62. numbris ja ,,Pungad" 70. numbris Esimeses palas jutustab ta peost ja joomingust pritsimajas ja pidusöögist, mis oli korraldatud uue pritsi ostmise puhul ja senise pritsi juubeli puhul, mis oli saanud 500 aastat vanaks. Pidutsemised lõppesid sellega, et pritsimaja hakkas põlema, põles maani maha ja temaga ühes ka kõik pritsimehed, välja arvatud kaks, kes pääsesid. Teises följeton-jutustuses kõneldakse punase ninaga vanamoorist, kes käis igal laupäeval apteegis reeglipäraselt raha mangumas, saades iga kord 5 kopikat. Kuid kui saabus kevade, ei andnud apteeker enam raha, vaid käskis vanamooril tuua kasepungi, mille eest lubas maksta tasu. Vanamoor punnis vastu, kuid oli siiski viimaks nõus. Kui ta jälle tuli, ei olnud tal pungi teps mitte kaasas. Apteekri küsimusele, kus pungad