TURMALIIN Füüsikalised omadused Keerulise koostisega alumiinium-boorsilikaat (Na,Ca)(Mg,Fe,Mn,Li,Al)3Al6[Si6O12](BO3)3*(OH)4 Mineraalide klass: silikaat Värvus: värvusetu,roosa,roheline,sinine,pruun,must jne. Süngoonia: trigonaalne Kuju: prismalised-tulpjad kristallid Läbipaistvus: läbipaistev või läbipaistmatu. Läige: klaasiläige Kõvadus: 7-7,5 Tihedus: 3,02-3,41 g/cm 3 Leidub graniitides ja pegmatiitides. Tunnused · Värvus oleneb selles leiduvatest lisanditest.Erinev värvus ei ole üksnes kristallidel vaid ühe eri kristalli osad võivad olla erivärvilised. · Kuumutamisel omandab elektrilaengu, millega on võimalik tuhka tõmmata. · Vastavalt värvusele on igal turmaliinil oma nimetused:
Kuubiline agregaadid sinine jne dolomiidi, barüüdi, galeniidi jt. HAPNIKULISTE ÜHENDITE TÜÜP OKSIIDIDE KLASS Korund Prismalised, paksud Sinakas-punane, Klaasi L puudub K9 MO; M - Al2O3 plaatjad kristallid. ; roheline T4 kivimitesaktsess Trigonaalne teralised agregaadid oorsena Hematiit Plaatjad, liblelised Punakas-must KR Metalne, L puudub K 5,5-6,5 Vulkaaniline Martiit pseudomorf. Fe2O3 krist
Mineraalid Mineraalide füüsikalised omadused: Enamik mineraalne on looduses tahkes olekus, vedelal kujul esinevaid vesi ja nafta, gaasilistena süsihappegaas, väävelvesinik jt. Tahkeid mineraale on ligi 3000, umbes 50 nendest on laiema levikuga, esinedes mitmete kivimite koostises. Kristallide kuju on paljude mineraalide üks tähtsamaid välistunnuseid. Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks
suurenedes. Lõhenevus täiuslik Arseen normaaltingimustel stabiilne, hall, rabe tahke aine Kinaver punakat värvi, kristalliseerub heksagonaalse süngoonia kristallidena, kristallid on prismalised või nõeljad Väävel mittemetall, rombiline,värvuselt kollane,rohekas, punakas, kriips on valge, rabe, kristalliline, reljeefne aine, eristatav lõhn (tikud!!) Püriit - Õlgkollase värvusega, esineb sageli hästi väljakujunenud kuubilise kujuga kristallidena, mille tahkusel esineb viirutus. Kriipsu värvus
Iseloomulikud tunnused: Esinemise vorm ja koht: levinud peaaegu kõigis mineraalides. Esineb sette- ja moondekivimites. Apatiidist koosnevad näiteks inimeste hambad ja skelett ning paljude teiste organismide toesed. Silikaadid päevakivi Päevakivi Päevakivi savimineraalid Kuju: prismalised, plaatjad, plokilised kristallid (kaoliniit- Kõvadus: 6 kaoliin) Värvus: valge, valkjashall, lihapunane, roosakas talk Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: Esinemise vorm ja koht: Päevakivid moodustavad suure osa ka moondekivimite koostisest ning hoolimata suhteliselt kergest murendatavusest Savimineraalid
Esineb tetraeedriliste kristallidena või tihedate peitkristalsete agregaatidena. Värvus muutub meekollasest mustani raua sisalduse suurenedes, teemantläikega ja lõhenevus täiuslik. (Iskar 2003) ZnS on tähtsaim tsingi maak, ligi 90% tsingist saadakse sulfiidsest toormest. (Karik, Truus 2003) Sfaleriit (Isakar 2003) 2.4. Kinaver Kinaver on punakat värvi sulfiidne mineraal, mille keemiline valem on HgS. Kinaver kristalliseerub heksagonaalse süngoonia kristallidena, mis on prismalised või nõeljad. Esineb tavaliselt teralisena. Esineb settekivimites lõhetäitena ning vulkaanilistes piirkondades fumaroolide ümbruses. Kinaver (Vikipeedia 2008) 2.5. Kalkopüriit Keemiline valem on kalkopüriidil CuFeS2 ja see on peamine vase maak. Kujult on kalkopüriit teraline ja peitkritalliline. Metalse läikega ja värvuselt messingkollane, viker-kaarevärvides sillerdav pind. Kriips rohekasmust. Püriidist on see väiksema kõvadusega ja vasraga löömisel lööb
pindala ja kaitseb vardaid korrosiooni eest. Varda Ehitise iseloomu (keldri või süvendite Kiilvaiad Staatilise töötamise iseärasuse järgi läbimõõt 30 40mm. Mikrovaiad on otstarbekad olemasolu), konstruktsiooni ja koormusi kasutatakse veel vaiade alatüüpe: olemasolevate vundamentide tugevdamiseks ja Taldmikule tulevate koormuste suurus. Mida kiil ja prismalised vaiad vaivundamendi rajamiseks kitsastes ja raskesti suurem koormus seda sügavamale läheme 2 külge on kaldu, mille tulemusena hakkab pinnas ligipääsetavates kohtades. Injektsioonvaiu 3. Naaberhoonete vundamendi süvist ja ruumiliselt tööle, kasutatakse 2 meetriseid ja 2,5 kasutatakse ka pinnase ankrutena konstruktsiooni Kõrvalolevate hoonete meetriseid vaiu
Nii aktualiseerus elavhõbeda mürgistusoht. Ka Iraagis kasutasid talunikud elavhõbeda ühenditega puhitud seemnevilja leiva küpsetamiseks ja loomatoiduna. 1972. aasta andmetel oli ravil 6530 mürgistatut, kellest hukkus 495. 2.3 Kinaver Kinaver (vt joonis 3.) on punakat värvi sulfiidne mineraal. Kinaveri keemiline valem on HgS (elavhõbesulfiid). Kinaver kristalliseerub heksagonaalse süngoonia kristallidena. Kristallid on prismalised või nõeljad. Esineb enamasti teraliste agregaatidena. Erikaal on 8...8,2. Kõvadus Mohsi astmikul on 2...2,5. Kinaver on peamine elavhõbeda maak. Esineb settekivimeis Joonis 3. Kinaver ainus elavhõbeda kaevandamiseks sobiv mineraal lõhetäitena ning vulkaanilistes piirkondades fumaroolide ümbruses. Moodustab kooslusi püriidi, stibniidi ning realgaariga; lõhedes ka kvartsi, kaltsedoni, kaltsiidi ningbarüüdiga.
Heksagonaalne. (+trigonaalne) Üks kuusnurkne(kolmnurkne) läbilõige. 3.Tetragonaalne. Üks läbilõige ruudukujuline. 4.Rombiline. Üks läbilõige rombikujuline. 5.Monokliinne. Üks läbilõige rööpkülikuline. Ühes suunas kallutatud kristalli prisma. 6.Trikliinne. Igas suunas kallutatud kristalli prisma. Kolm läbilõiget rööpkülikud. 10 45. Mineraalikuju üldtüübid isomeetrilised, tulpjas-prismalised, plaatjad, lehtjad, nõel-jad, kiudjad kristallid Kuju tuleneb mineraali sisemisest struktuurist, samuti ka tekketingimustest. Seetõttu võib kristalli kuju olla muutlik, kuid enamasti on teada iga mineraali enim levinud vormid. Näited: kips plaatjad kristallid, kvarts kuuenurksed prismalise kristallid, püriit kuubilised kristallid. 46. Mineraalagregaadi mõiste teraline, peitkristalliline, metakolloidne, dendriit, druus, sekretsioon,
3.Tetragonaalne. Üks läbilõige ruudukujuline. 4.Rombiline. Üks läbilõige rombikujuline. 5.Monokliinne. Üks läbilõige rööpkülikuline. Ühes suunas kallutatud kristalli prisma. 6.Trikliinne. Igas suunas kallutatud kristalli prisma. Kolm läbilõiget rööpkülikud. Looduses on perfektsed kristallid harvad, kuna kristallidel ei jätku enamasti ruumi segamatuks kasvamiseks. Reaalsetel kristallidel esineb deformatsioone. Mineraalikujude üldised nimetused: isomeetrilised, tulpjad e prismalised, tahveljad, lehelised, nõeljad, kiudjad. Ehedatel metallidel esineb skeletjas kuju. Väga kiire või väga aeglase kristalli kasvu korral on eelistatud kristalli tipud, mis kasvavad välja. Mineraal hakkab hargnema ja tekib skeletjas(dendriidiline) kuju. Mineraalagregaatide tüübid. -Teraline ja peitkristalne mass. -Dendriidiline e põõsasjas agregaat. -Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. -Konkretsioonid
annaabi.ee 
