1 nõukogude mitteriigikunstist 2 mittenõukogude kunstist. Sotsialistliku realismi kaanon töötati välja esmalt kirjanduse jaoks ja siis laiendati seda ka teistele kunstiliikidele. Sotsialistliku realismi olulisemateks põhimõteteks said: parteilisus, rahvalikkus, traditsioonilisus, tüüpilisus, historistlikkus, kangelaslikkus, monumentaalsus ja pateetilisus, arhitektuursus ja skulpturaalsus, portreelisus ja tüpiseerivus, optimistlikkus ja printsipiaalsus. Selle rakendamine eeldab, et loovisik mõistab ühiskonna arengu seaduspärasusi marksistlikult. Meetod orienteerib kunstiloojaid nägema ja kujutama elu selle dialektilises arengus, kommunistlike esteetiliste ideaalide valguses, mistõttu sotsialistliku realismi teaoorias on tähtis koht historismil, parteilisusel, sotsial. Ideelisusel, tüüpilisel ja rahvalikkusel. Suur on sotsialistliku realismi mõju 20.saj. Kriitilisele realismile.
diplomaatiliste suhete taastamises NB! De jure versus de facto Pärast 1991 – „tagasi Euroopasse“ – õigusliku järjepidevuse tunnustamise tähtsus, suund liitumisele rahvusvaheliste organisatsioonidega: nt ÜROga ja OSCEga juba 1991, Euroopa Nõukoguga 1993, WTOga 1999, NATOga 2004, OECDga 2010) EL ja NATO kui „hallist tsoonist“ päästmise võimalused, ELi kõrval tugev, üldine orientatsioon USAle, tundlikkus + printsipiaalsus suhetes Venemaaga „venemaa kaart“ sisepoliitikas Rahvastik (demograafilised muutused) 20.sajandi alguses – rahvastiku juurdekasv (sh hoolimata sõdadest), linnastumine Pärast 1920 – eestlaste osakaalu tõus (osa venelaste lahkumine, venemaal elanud eestlaste Eestisse-tulek), eesti keele tähtsuse suur tõus, linnastumine jätk Pärast 1944 – algul suur rahvastiku vähenemine: sakslaste ja rootslaste lahkumine,
inimene soovib (materiaalne heaolu, võim, edu). Karistus rikkumise puhul: karistuseks on selle väärtuse purustamine, mida inimene idealiseerib. Idealiseeritud väärtused võivad olla kolme liiki: 1. materiaalsed väärtused: keha, tervis, ilu, seks, raha, materiaalne heaolu, töö, perekond, lapsed, harrastused; 2. vaimsed väärtused: moraalinormid, ideaalid, ausus, printsipiaalsus, inimeste liigarmastamine, kõlblus, võimed, areng, intellekt, looming, kuulsus, au, austus, võim, usk, usaldus, tulevik, karjäär; 3. ekslikud veendumused: uhkus, ümbritseva maailma kontrollimine, armukadedus, hukkamõistmine ja inimeste põlgamine, solvumine elu peale, rahulolematus iseenda ja saatusega. Nende väärtuste idealiseerimine on alateadlik tegu.
omandanud materjali küllaltki pealiskaudselt saab tänu manipulatsioonile 4 või isegi 5. Mõni õpilane märgates, et õpetaja ei tule oma närvide valitsemisega toime viib õpetaja tunni ajal olukorrani, mis väljub pedagoogilise eetika raamidest. Nüüd olles "kannatanu" rollis võtab ta oma ranitsa ning lahkub uhkelt klassist. Ta oletas õieti, et õpetaja ei tihka juhtunule anda ametlikku käiku, kuna ta ei paista selles episoodis kuigi heas valguses. Juhul kui õpetajal puudub printsipiaalsus, püüab õpilane juhtunust veel mitmel korral kasu lõigata, mängides ebaõiglaselt solvatut. Üks lihtsamatest manipulatsioonidest, mis toob manipulaatorile tema arusaamade kohaselt mitte niivõrd elulist kui just psüühilist võitu on: keskealine õpetaja pöördub meelitavalt noore kolleegi poole, sundides teda jagama oma raskusi ning kõhklusi. Ta kuulab soosivalt ära noore õpetaja pihtimuse ja katkestab äkitselt jutu milliseid rumalusi te küll räägite
inimese kasvatamisest. Väärikust iseloomustavate omaduste nimekiri on väga pikk ja olgu selle näiteks alljärgnev: abivalmidus, aktiivsus, analüüsivõime, andestavus, arenemisvõimelisus, armastusväärsus. arukus, asjalikkus, asjatundlikkus, auväärsus, avatus, empaatilisus, kultuursus, kuulamisoskus, loomulikkus, mõõdukus, moraalsus, korrektsus, leplikkus, osavõtlikkus, otsekohesus, peenetundelisus, heasüdamlikkus, harmoonilisus, sallivus, tolerantsus, printsipiaalsus, solidaarsus, soliidsus, südamlikkus, sõnapidamine, siirus, südamlikkus, taktitundelisus, jne, jne. Nii kodul, lasteaial kui koolil on siin palju võimalusi väärkate järeltulijate kasvatamisel, kes oluliselt erineksid praegusest põlvkonnast. (Allikas: Ants Liivakant 2006) 2.2 MEREMEHE KUTSEETIKA • Kutse-eetika spetsiifikast Kutse-eetika on eetika rakendatud mingi elukutse puhul. Ehk teiste sõnadega –
annaabi.ee 
