· Võrkkest- katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. · Kolvikesed ja kepikesed- võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud. Kolvikesed võimaldavadtajuda värve ja kepikesed eristavad musta ja vaget ning objektide tumedust ja heledust. Lühinägelikkus · Kujutis tekib võrkkesta ette. · Parandamiseks vaja nõgusaid prilliklaase(+) Kaugelenägevus · Kujutis tekib võrkkesta taha. · Parandamiseks vaja kumeraid prilliklaase(-) Tasakaalu- ja kuulmiselund- kõrv · Inimese kõrvad on tasakaalu- ja kuulsmielundid. · Inimese kõrv koosneb 3 osast: väliskõrv,sisekõrv ja keskkõrv. · Väliskõrva moodustava kõrvalest ja väline kuulmekäik. Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. · Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri
Silmaava ehk pupill laieneb mõnevõrra ja silmamunad divergeeruvad. Akommodatsiooni häireteks on lühi ja kaugnägevus. Mõlemal juhul on läätse läbimõõdu muutmine häiritud. 1 Lühinägevus lühinägevuse korral tekib kujutis mitte täpselt võrkkestal vaid võrkkesta ees. Lühinägevuse korral on lääts suurema kumerusega, murrab kiiri tugevamini. Lühinägemise korrigeerimiseks kasutatakse kaksiknõgusaid prilliklaase. Kaugnägevus kaugnägevuse korral on olukord vastupidine. Terav kujutis ei teki mitte võrkkesta ette vaid taha. Lääts on tavaliselt mõnevõrra lamedam. Kaugnägevus on iseloomulik tunnustele, mis toimuvad vanemas eas. Läätse elastsus väheneb, mistõttu ta omandab ka lamedama kuju. Kaugnägemise korrigeerimiseks kasutatakse kumeraid prilliklaase. Silmamuna pööramine vaadeldava objekti suunas toimub kuue lihase osavõtul. Need on: 1) Ülemine ja alumine sirglihas
sellel ajal vahatablette.) Prillide leiutamine toimus 13 sajandi lõpus (kui defineerida prillideks kahte klaasi mis on paigutatud raami ja mida kasutatakse ametroopia korrigeerimiseks). On teada, et võimalikud prillide leiutajad olid hiinlane (teatas Marco Polo1270 aastal) Roger Bacon ning itaallased Salvino degli Armati ja Alesandro di Spina. Sellel ajal ei olnud kättesaadavad kvaliteetsed homogeensed klaasid ning esmaseid prilliklaase kasutati ainult presbüoopia korrigeerimiseks. Liikuva trükipressi leiutamine sakslase Johannes Guttenbergi poolt 1440 aastal populariseeris suuresti lugemist ja andis hoogu prillide valmistamisele. Vajadus kõrgekvaliteediliste läätsede järgi ilmnes aga alles seoses teleskoobi leiutamisega Galileo poolt 1608 aastal. Fraunhoferi päikese spektraalanalüüsi eksperimendid, tema kirjeldus valguse dispersioonist ja
· Eri värvused peaksid olema ligikaudu sama heledusega. · Vahel on otstarbekas kasutada ekraanifiltreid (polariseerivaid filtreid), mis parandavad kujutise teravust ning seega vähendavad silmade väsimist. Mõni neist on ette nähtud ka elektri- ja magnetväljade nõrgendamiseks. · Objekti vaatenurk ekraanil võiks olla 10-20o allapoole horisontaaltasapinda. · Arvutil töötamine võib nõuda teistsuguseid prilliklaase kui lugemisel ja kirjutamisel vaadeldava objekti suurema kauguse tõttu. 6 · Vastavalt sellele, kui palju tuleb vaadata ekraanile ja seal olevale infole, peaks ruumi valgustus olema 100-1000 lx. Et leida optimaalset töökoha valgustatust, peab arvestama, · et silmadel oleks vaja vähem ümber adapteeruda, · mida rohkem valgustab ekraani ümbritsev keskkond, seda väiksemaks jääb teksti
rohelised tähed. Eri värvused peaksid olema ligikaudu sama heledusega. Vahel on otstarbekas kasutada ekraanifiltreid (polariseerivaid filtreid), mis parandavad kujutise teravust ning seega vähendavad silmade väsimist. Mõni neist on ette nähtud ka elektri- ja magnetväljade nõrgendamiseks. Objekti vaatenurk ekraanil võiks olla 10-20 o allapoole horisontaaltasapinda. Arvutil töötamine võib nõuda teistsuguseid prilliklaase kui lugemisel ja kirjutamisel vaadeldava objekti suurema kauguse tõttu. Vastavalt sellele, kui palju tuleb vaadata ekraanile ja seal olevale infole, peaks ruumi valgustus olema 100-1000 lx. Et leida optimaalset töökoha valgustatust, peab arvestama, et silmadel oleks vaja vähem ümber adapteeruda, mida rohkem valgustab ekraani ümbritsev keskkond, seda väiksemaks jääb teksti kontrast fooniga. Tarkvaraergonoomika Kasulikkus näitab, missuguseid ülesandeid
Need on palju vastupidavamad löögile, seepärast kasutatakse kaitseekraanide ja prillide tootmiseks. Kuid need on vähese kõvadusega(kriimustuvad, kaotavad läbipaistvuse), vähe kuumakindlad, tundlikud orgaaniliste lahustite suhtes. Näiteks on olemas termoplastsed polükarbonaadid(süsihappe ja kahehüdroksüülsete fenoolide või alkoholide polükondensatsiooni saadused), mis on tugevad, kõvad, üsna painduvad, läbipaistvad. Saab valmistada nendest odavamaid prilliklaase, kui kulub vähem tööd, saab valmistada ka hambaproteese. Pilet 9. Raud on läbi aegade olnud kõige tähtsam ja enim kasutatav metall. Raud on üsna aktiivne metall, sealt tuleb ka suurim puudus-roostetamine. Päris puhast rauda on peaaegu võimatu saada, enamasti sulamid. Raua ja süsiniku sulam, kui on süsinikku kuni 2,14% nimetatakse teraseks. Kus süsinikku vähem kui 0,5% on pehmed terased, kus 0,5-1,5% on karastatud terased
taust ja rohelised tähed. · Eri värvused peaksid olema ligikaudu sama heledusega. · Vahel on otstarbekas kasutada ekraanifiltreid (polariseerivaid filtreid), mis parandavad kujutise teravust ning seega vähendavad silmade väsimist. Mõni neist on ette nähtud ka elektri- ja magnetväljade nõrgendamiseks. · Objekti vaatenurk ekraanil võiks olla 10-20o allapoole horisontaaltasapinda. · Arvutil töötamine võib nõuda teistsuguseid prilliklaase kui lugemisel ja kirjutamisel vaadeldava objekti suurema kauguse tõttu. Vastavalt sellele, kui palju tuleb vaadata ekraanile ja seal olevale infole, peaks ruumi valgustus olema 100-1000 lx. Et leida optimaalset töökoha valgustatust, peab arvestama, · et silmadel oleks vaja vähem ümber adapteeruda, · mida rohkem valgustab ekraani ümbritsev keskkond, seda väiksemaks jääb teksti kontrast fooniga.
10. Vestluskaaslane pakub minu sõnadele teise tähenduse. 11. Saan oma küsimustele vastuste asemel vastuküsimused. 12. Vahetevahel küsib vestluskaaslane üle, mis ma rääkisin, tehes nägu, et ei kuulnud. 13. Vestluskaaslane ei kuula lõpuni, vaid räägib vahele (katkestab mind) ja seda vaid selleks, et väljendada minuga nõusolekut. 14. Vestluspartner tegeleb vestluse ajal keskendunult kõrvaliste asjadega: mängib pastapliiatsiga, puhastab prilliklaase jmt. Ma olen veendunud, et tema mõtted on mujal. 15. Vestluskaaslane teeb järeldused minu eest. 16. Vestluskaaslane püüab pidevalt väljendada oma arvamust. 17. Vestluskaaslane vaatab mind väga tähelepanelikult, silmi pilgutamata. 18. Vestluskaaslane vaatab mulle otsa justkui mind hinnates ja see teeb mind ärevaks. 19. Kui ma pakun midagi uut, ütleb partner, et ta mõtleb täpselt samamoodi. 20
valt avaram. Pruugib mootorratturil veidi pead pöörata ja misest kestva tugeva valguse toimel, millest vabanemiseks kogu ümbrus on nagu peo peal. Autojuhte aga segavad kulub palju tunde. Seetõttu on vaja ereda valguse puhul, kere osad, uste raamid, poripritsmed klaasidel jne. Pealegi eriti enne öist sõitu, kända päikeseprille. Eelistada tuleks on väikest ja ühti tumedat mootorratast hallil teelindil halli või rohelise tooniga prilliklaase, kuna need mõjuta - märksa raskem märgata kui tunduvalt suuremaid autosid. vad vähem värvuste eristamist. Punase, kollase või sinise Mootorratta juhil tuleb järeldusena oma tegevuses alati tooniga klaasid takistavad fooritulede või stoppsignaali arvestada, et autojuhid objektiivsetel põhjustel näevad äratundmist. liiklusolukorda temast halvemini. Eriti oluline on see : Soovides kontrollida oma silmade nägemisteravuse taas-
annaabi.ee 
