Wikmani poisid Vare: Väga korralik ja erandlike tehiliste huvidega kenasti kasvatatud poiss, raamatupidaja poeg, kitsa ja kahvatu näoga prillikandja. Sirkel: Sile poiss, diplomat ja poet, kes püüdis kammida juukseid seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda harali. Samuti oli ta väga tark ja oma klassi priimus. Penno: Hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Ta oli miljonäri poeg ja ladna poiss. Jauram: Tõmmulokilise roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega jõmm. Pukspuu: Pikk, kaunikesti mõttetühja kuid elevusest õhetava näoga, väikese kolmnurkse vinnilise näoga loikam.
nõelakuningas -rätsep 3. leheneeger -lehemees, ajakirjanik 4. püksikandja -meesterahvas 5. kurikael -pätt, suli 6. kesvamärjuke -õlu 7. vennaihu -sealiha 8. hiirekuningas -kass 9. koolipapa -meesõpetaja 10. eevatütar-naine В 1. lauluõli -alkohol 2. seelikukandja -naine 3. prillipapa -prillikandja 4. inimesehakatis -inimlaps 5. mesikäpp -karu 6. libekala -libekeelne inimene 7. sõnasepp -ilukirjanik 8. küljeluu -abielunaine 9. mesikeel -meelitamine 10. lustikummut –raadio, makk 5. Kirjutage lünka sobiv(halvustav) sõna õiges vormis. 1. Ta on üks paras __jupats_______________, ainult poolteist meetrit pikk. 2. Keegi ei salli pidevalt ________õelutsevat_________ müüjat. 3
Wikmani poisid Tegelased: Jaak Sirkel – Hea õpilane, kellele meeldis Virve. Penno – Poiss, kelle isa juhtis klaveritootmisfirmat. Talle meeldis Aino. Vare – Poiss, kes huvitus tehnilistest asjadest. Kenasti kasvatatud poiss, kitsa näoga prillikandja. Juhan (Juss) Pukspuu – Mitte väga hea õpilane, keda Laasik käis õpetamas. Virve Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Jaak. Aino Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Penno. proua Pukspuu – sõbralik naine, kes pakkus lastele tihti teed ning vahel ka kohvi. härra Wikman – Wikmani gümnaasiumi direktor, kes hiljem läks küll Viini ravile, kuid lõpuks siiski suri. Tavaliselt riietus sabakuude ning oli alati raseeritud.
Virve oli saanud sinna tasuta, kuid teised kes sinna tahtsid pidid maksma kümneid tuhandeid kroone. Sel ajal, kui Virve ema ja Jaak veel juttu rääkisid, koputas keegi uksele. Jaak läks ust avama. Üllatuseks oli olnud seal ta vana klassikaaslane, Juss. Nii Pukspude ema ning ka Jaak olid väga õnnelikud. LÕPP. Iseloomustused Vare: Väga korralik ja erandlike tehiliste huvidega kenasti kasvatatud poiss, raamatupidaja poeg, kitsa ja kahvatu näoga prillikandja. Sirkel: Sile poiss, diplomat ja poet, kes püüdis kammida juukseid seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda harali. Samuti oli ta väga tark ja oma klassi priimus. Penno: Hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Ta oli miljonäri poeg ja ladna poiss. Jauram: Tõmmulokilise roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega jõmm. Pukspuu: Pikk, kaunikesti mõttetühja kuid elevusest õhetava näoga, väikese kolmnurkse vinnilise näoga loikam.
augmentatiiviliiteid on -kas: jumikas, jurakas, jõmakas, kolakas, kõmakas, käntsakas, pirakas. Augmentatiivsust on juba tuletustüves, liide toonitab seda veelgi. 3. Humoorika hinnangu annavad ümbritsevale elule naljatlevad sõnad, nt hiirekuningas `kass', kaeramootor `hobune', juukseädal `lühike juus',jänesetäkk `isajänes', lustikummut `kaasaskantav raadio, makk vms', nõelakuningas `rätsep', eluvesi või elutilgake `viin', prillipapa `prillikandja',pa rdonks `vabandust', issanda loomaaed `inimesed', kondiaur `lihasejõud', tigupost `harilik post vastandina elektronpostile'. 4. Iroonilistes sõnades peitub aga juba terav või mahendatud pilge, nt junkur `noormees, kavaler', tuhvlikangelane `naise valitsuse all olev abielumees', debiilmolufon `mobiiltelefon'. 5. Halvustava, laitva või põlgliku tähendusega on pejoratiivsed sõnad ehk pejoratiivid. Selliseid negatiivset suhtumist väljendavaid sõnu on
· Üksiksõnade rõhutamine: suurtähed: mind LIHTSALT häirib, harva alakriipsud sa_ei_tohi · Läbivalt suurtähtedega teade = karjumine, pahameel (annavad edasi intensiivsust) · Küsimärkidest voor = arusaamatus ???? Mitteverbaalne tegevus: · kirjeldus mitteverbaalsest tegevusest (Jethe naerab närviliselt) · Emotikone ka välimuse jms mitteverbaalse osutamiseks: 8-) prillikandja · helide ja häälitsuste märkimine: aevastus: uähyou, oksendus: väkk Lausung: · Lausungid tavaliselt lühikesed (keskmiselt 3-5 sõna). Pikemad lausungid edastatakse tihti mitme teatena · Elliptilisi lauseid enam kui kõnes · Lausungeid lühendatakse, jättes vaid uue info osa · Harva suulise keele erikonstruktsioonid, nt sabalisandused: korrutab oma mantrat mingit haiget
Lewis (s. 1935).Tema esimene lööknumber “W h ole lotta sh ak in ’ goin on ” tekitas kuuem iljonilises läbim üügis av aldava kõm ulaine. E detabelisse jõudis ka “G reat B alls O f F ire”. A ndes 250 k ontserti aastas, tegi ta igaüh est tillkuse m aavärisem ise. T a mängis klaverit küünarnukkide ja jalgadega, kord valas ta bensiini klaverisse ja süütas selle põlema. Buddy Holly seevastu oli tagasihoidlik, raamatupidaja välimusega prillikandja noorm ees, kuid just teda on paljud hilisem ad superstaarid (ka “T h e B eatles”) nimetanud oma suureks eeskujuks. R ock’n’rolli kroonimata kuningas Elvis Presley (1935- 1977) oli üles kasvanud maal usklike vanemate ainsa lapsena. Kaheksa aastaselt tuli ta võitjaks laste lauluvõistlusel, üheteistkümnesena mängis kitarri ja laulis koolipidudel. Pärast Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv
annaabi.ee 
