tähendas segaduste lõppu, algas tsaarivõimu taastamine. Riigi kõrgeim organ oli Bojaaride Duuma (tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel), 17. sajandiks oli Duuma muutunud väheefektiivseks. Riigi aparaadi põhiosa moodustasid prikaasid, mida loodi juurde, kuid nende asutamiseks puudus kindel süsteem. Mõne valitsusharuga tegeles mitu prikaasi. Kuid seoses prikaasidega kujunes välja ametnikkond (nt djakid), loodi vojevoodkonnad (haldusüksus). Maakogud: Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos (eelkõige käsitleti välispoliitikat). 1649. võeti vastu ,,Maakogu seadustik" (järelandmised aadlikele, vormistati talupoegade pärisorjus ja sunnismaisus). Pärast 1653
Muutusi ei tahtnud enamus aadlist ega ka enamus vaesest ja rõhutud talupoegkonnast, igasugust otsustamist ja isiklikku algatust kardeti. Vene kõrgaadel oli tihtipeale sama harimatu kui talupojad, võõrkeeli ei osatud ning kõike võõramaist põlati. Valitsus oli arhailine, absoluutne võim oli tsaari käes, keda mõjutasid siis tähtsamad aadlikud (bojaarid) ja ametnikud. Tsaari kõrval juhtisid riiki tavaliselt ta soosikud ning ametnikest mõjukaim oli välisminister (Saadikute prikaasi ülem). Boriss Godunov 1551-1605 Tsaar 1598-1605. Valiti tsaariks Maakogu poolt. Oli rahva seas kohati ebapopulaarne, teda süüdistati Fjodor I noore venna Dmitri tapmises. Aga valitsemises suhteliselt edukas. Fjodor II 1589-1605 Tsaar 1605, haritud, ent liiga noor. Tapeti. Vale-Dmitri I srn
Tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel eelkõige nõu saamiseks. Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid prikaasid (16.saj tekkinud) Romanovite valitsemisaja alguses oli neid 22, kuid tekkis juurde. Enamik neist oli loodud eri valitsemisharude järgi ,teise osa moodustasid territoriaalsed prikaasid, kolmandad olid ellu kutsutud mõne kitsama ülesande lahendamiseks mõnikord ka ajutiselt. Segadust suurendas asjaolu, et mõne haruga tegeles mitu prikaasi. Prikaaside tugevusega seoses kujunes ametnikkond, kelle hulgas tähtsamad olid djakid, kes pärinesid aadlike seast (tavaliselt). Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad, mis moodustati selleks välja valitud linnast koos maakonnaga. Eesotsas oli vojevood. Maakogud Maakogu kui seisuslik esindus tekkis juba 16.saj. Esimene kutsuti kokku seoses Moskva ülestõusuga. Järgnevatel alustati reforme. Ivan IV suhtus eitavalt seisuste esindusse ning oli selle
näinud, määranud neli vojevoodi. Viljandi, Haapsalu, Põltsamaa, Padise, Rakvere. Veel väiksemad asulad: Kirumpää, Koluvere, Tarvastu, Toolse, Laiuse, Lihula. Venelastel oli teenistuskohtade raamat, kus näidati ära need, kes on Vene riigis midagi saanud või määratud. Sealt tulevad välja need, kes on kuhugi määratud. Ujzdid. Tartu ujezdi kuulusid väiksemad ujezdid, nt Viljandi, Karksi, terve rida Läti kindlusi. Moskvas olid kolm prikaasi, mis tegelesid Liivimaa asjadega. Teenistuskohtade prikaas, mis lahendas puhtalt sõjalisi küsimusi, kõike, mis puudutab valitsemist, nimetab ametisse väejuhte ja tegeleb nende tasustamise probleemidega. Teenismõisate prikaas, mis tegeles maade väljajagamisega teenistuslastele. Linnuste prikaas, mis tegeles objektidega, linnuste, kindluste ehitamise, varustamisega. Tekkivad postihoovid. Postijaamasid nimetatakse jam. Jaama tänav. Oli veel ka väiksemaid prikaase
peasadama. Kognes oli puhtalt sõjalis-strateegiline keskus juba poolavastastes võitlustes. Üritab piirata võnnut, kuid see läks peale 3 päeva kaduma, võnnus oli asunud ordumeistrite keskus. Kui kaugele oleks organiseerimistöö läinud pole teada. Viljandi ( volmari) jt eesti alad olid lühiajaliselt vene käes. Neli olulisemat keskust moodustavad enda ümber eetsi. Moskvas oli rida institutsioone, kellega tuli suhelda. Tol ajal valitsusasutusi nim prikaasideks, liivimaaga tegelesid 3 prikaasi: Teenismõisade Prikaas. Teenistusinimeste arvestus, ametisse määramineja teenistuskäigu jälgimine. Tinglikult täitis sõjaministeeriumi ül. Spetsiaalsetesse raamatutesse fikseeriti kõik sõjaväe-, tsiviil- ja õukonnateenistusse määramise otsused. Tähtsate õukondlike tseremooniate pulmade, välissaadikute vastuvõttude jms juhiste koostamine. Teenistusasjade Prikaas. Suunas inimesi ametitesse. Linnuste prikaas, mis tegeles ehitustöödega, varustamisega, relvastusega. Pm rohkem