Need on rahvasuust kuulduud lugude ainetel loodud terviklikud kunstiteosed, mida võib värrelda vendade Grimmide ja Andreseni muinasjuttudega. ,,Ennemuistsed jutud" on stiililt raskepärane, kuid samas pildi-, värvi- ja fantaasiarikas raamat. See on Kreutzwaldi loomingu kõike kunstiküpsem teos. Kreutzwaldi luule paremik ilmus kogus ,,Viru lauliku laulud" (1865). Ta lõi saksa eeskujudel rea omas ajas õnnestunud luuletusi ja ballaade, mille sisuks on mõtisklused kodust, isamaast, usust, priiusest, loodusest, armastusest. Kreutzwald oli eeskujuks ja autoriteedika Koidulale, Veskele, Reinvaldile ja teistele luuletajatele.
Hiljem tekkisid juurde Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu.Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased, sakslastega konkureerida/ kohalikus kaubanduses oli aga eestlastel eeliseid.( Füüsilist jõudu nõudvad käsitööalad olid eestlastel) 4. Jüriöö ülestõus. Põhjused: koormiste ja kohustuste suurenemine, mõisate tekkimine, 1315 ikaldus ja nälg, Taani kuninga soov Põhja-Eesti maha müüa, mälestused muistsest priiusest. Sündmused: 23. aprill 1343, Saha kabel(Pandi põlema) Tallinna lähedal, eestlaste edu ootamatus, Padise kloostri vallutamine, ühtne tegevusplaan neli kuningat, 10000-line sõjavägi Tallinna all, Pööre ülestõusus- Liivi Ordu kaasamine, 4. mai 1343 läbirääkimised Paides eestlaste väepealike tapmine, Kanavere lahing, 14. mai 1343 lahing Tallinna lähedal , Põhja-Eesti valdused Liivi Ordu kaitse alla, 24
Tartu piiskopi valduste keskuseks ja katedraal asupaigaks sai eestlaste muinaslinnus Tartu, mille juurde tekkis linn(1262 ja 1263 tulid leedukad ja võtsid kontrolli). Linnade tuumiku moodustasid arvatavasti sakslastest kaupmehed ja käsitöölised.(linnavolikogusse kuulusid) Jüriöö ülestõus Põhjused: koormiste ja kohustuste suurenemine, mõisate teke, ikaldus ja nälg, samuti ka katk, Taani kuninga soov müüa Põhja-Eesti liiviordule, Mälestus muistsest priiusest/vabadusest Sündmused/tegevus: Algas 23.aprill 1343 Eestlaste edu tekkis tänu sellele , et rünnak oli ootamatu Vallutati Padise klooster ,10 000 meest oli "salgas" .Ühtne tegevusplaan, 4. mai läbirääkimised Paides Eesti saatis 4 kuningat kõik tapeti Tulemus: Ülestõus Saaremaal ( lubati tulla välja ilma relvadeta ja seejärel loobiti kividega nad surnuks) 1344 ordu sõjakäik Saaremaale 1345 ordu teine sõjakäik Saaremaale
Hiljem tekkisid juurde Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu.Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased, sakslastega konkureerida/ kohalikus kaubanduses oli aga eestlastel eeliseid. ( Füüsilist jõudu nõudvad käsitööalad olid eestlastel) 4. Jüriöö ülestõus. Põhjused: koormiste ja kohustuste suurenemine, mõisate tekkimine, 1315 ikaldus ja nälg, Taani kuninga soov Põhja-Eesti maha müüa, mälestused muistsest priiusest. Sündmused: 23. aprill 1343, Saha kabel(Pandi põlema) Tallinna lähedal, eestlaste edu ootamatus, Padise kloostri vallutamine, ühtne tegevusplaan neli kuningat, 10000-line sõjavägi Tallinna all, Pööre ülestõusus- Liivi Ordu kaasamine, 4. mai 1343 läbirääkimised Paides eestlaste väepealike tapmine, Kanavere lahing, 14. mai 1343 lahing Tallinna lähedal , Põhja-Eesti valdused Liivi Ordu kaitse alla, 24
· Vabadust hakati piirama · Väljamõeldud maksud (Põhja-Eesti) Jüriöö ülestõus 1343-45: · Põhjused ja algus - Harju-Virust alguse saanud lokaalne konflikt ja katse taastada muistset vabadust - Taani suutmatus ala kontrollida - Asevalitsejad tegid mida tahsid - Eestlased said teada taanlaste plaanist ala ordule müüa - Tekkis mõte ennast vabaks võidelda - Oli säilinud mõtteviis muistsest priiusest - Orduvägi oli sõjakäigul Pihkvas - Hoolikas planeerimine - Alguskuupäevaks määrati 23 aprill - Tähistas kevadiste põllutööde algust - Süüdati mitmeid tulesid ja lõkkeid - Saavutati üllatusmoment ja kiire edu - Põletati kirikuid, mõisasid - Vallutati ja põletati Padise klooster Ülestõusu jätk: · Harjumaa vabastati, v.a Tallinn · Koondumine ja kuningate valimine · Järgnes Tallinna ulatuslik piiramine
Lermantov on romantik. Tema varase luule keskseks teemaks on inimese üksildus ja eraldatus. Ta ei looda kellegi peale ega oota kaastunnet. Ta ei lase end murda ega loobu võitlemast, ehkki ta mõistab olukorra lootusetust. Lermantovi kujutelmade lemmikkangelasteks on deemon ja langenud ingel, kes tõstab mässu jumala vastu. Tema varase luule kangelane on kahepalgeline: hing püüdleb trotsiva vabaduse poole, elu aga hoiab orjaahelais. Varase loomingu tuntuim luuletus on ,,Puri", mis räägib priiusest ja vangipõlvest, mässumeelest ja sunnitud rahust. Kirjutas alguses ka romantilisi poeeme ning näidendeid. Loomingus toimusid muutused aastatel 1835-1837. Ta lõpetas siis kaardivekooli ja läks husaaripolku, kus ta muutus ülbeks ohvitseriks, samas hakkas luules romantismi täiendama terane tähelepanelikkus ümbritseva elu vastu. Kirjutas draama ,,Maskeraad", mille süzee põhikäigus on seotud romantilise deemoni müüdiga. Üks peategelastest
kiriku kui rõumise-ideoloogia peamise kandja vastu. Erilise jõ sai antifeodaalse sisuga rahvuslik liikumine 1860.--880. aastail, haarates rahva kõge laiemaid hulki. Eesti kirjanduse esimesed silmapaistvaimad teosed kasvasid vahetult väja selle liikumise huvidest ja avaldasid sellele omakorda väa suurt mõu. Bornhöe süniaastal 1862 oli ilmunud «Kalevipoja» esimene rahvaväjaanne, mis esmakordselt rä akis rahvale muistsest priiusest ja kangelaslikust võtlusest orjastajate-penirü utlite vastu. 1870. a. avaldas C, R. Jakobson oma «Kolm isamaa kõet», mis balti parunite ja nende eestlastest käilaste iseloomustuse jägi oli kui «tuletungal, mis Jakobson ilma sisse virutanud». Koidula hõ oguvast patriotismitundest kantud isamaalaulud kõelesid sageli rahva võtlus- ja kannatusrohkest minevikust. Ilmus rida demokraatliku põihoiakuga Eesti ajalugu
annaabi.ee 
