tunneks inimene ennast tagakiusatuna peaks tegema omale päevaplaani,mis aitaks arvestust pidada,et ka kooli jaoks jääks aega.Kuid alati ei pruudi olla asi arvutis.Asi võib ka olla nii õpetajas kui ka õpilases endis.Igal inimesel on asju millest ta on väga huvitatud ja on ka asju millest ei taha kohe üldse kuulda ja see väsitab teda.Nii on näiteks mõndade õppeainetega.Toon näite ,mis ei pruugi olla tõene.Näiteks:Sellele samale rõõmsameelsele Priidule meeldib loodus õpetus ja ta saab aru ,mida õpetaja klassi ees seletab.Samas Tiit ei ole sellest huvitatud ja kui ta aru ka ei saa kaob tal igasugune huvi nii tundide kui ka kooli vastu.Kuid ei ole halba ilma heata ja vastupidi.Mis sellest ,et Tiidule loodus õpetus ei meeldi,selle eest meeldib talle hoopis puutöö,mis aga Priidule kohe üldse huvi ei paku.Nii et olgem realistid ja kuuletugem südame häälele. Aitäh!
Ta tuli autost välja ja kirjeldas natuke autot. Selgus, et auto on pool aastat varju all seisnud ja ilmselt käima ei lähe. Samuti puudusid kindlustus ja ülevaatus. Sellest järeldasin, et on vaja akut, pukseerimis köit ja lubadega juhti. Asusime siis asju otsima. Kõigepealt läksime Toomase isa firma töökotta lootusega leida sealt üks laetud auto aku. See ka õnnestus. Lahkusime sealt aku võrra rikkamalt. Kuna oli veel vaja ka köit ja juhti otsustasn helistada Priidule. Uurisin siis, et kas tal köit on ja kas ta vend on nõus rooli istuma. Ta soovitas meil kohale ilmuda, et asja koha peal arutada. Kuna nad elavad firma töökojale küllaltki lähedal, siis olime me hetke pärast seal. Kohale jõudes leidsime eest Priidu kellel oli kollane pukseerimisköis käes ning tema kõrval seisis ta vend. Kutsusime nad autosse ja asusime teele. Sihtpunktiks pidi olema Turu tänaval asuva endise Säästumarketi kõrval olev garaaziboks
Kuid mida enam Priit pea kuklas taeva poole jõllitas, seda enam ta veendus, et täna on siiski midagi teistmoodi. See miski ei olnud esmapilgul eristatav, kuid sellisel terasel poisil ei jäänud kunagi midagi kahe silma vahele. Priit heitis murule pikali, seadis käed risti kuklasse ja jäi ainiti taevasse jõllitama. See tõmbas teda nagu magnet ega suutnud tema silmi enam eemale kangutada. Kõik ümberringi tundus Priidule nii tähtsusetu. Ta peaaegu unustas, et pidi liivakastis askeldaval Madlil silma peal hoidma. Priit jälgis ja jälgis ning märkas siis, et taevas muutub iga minuti jooksul aina heledemaks. See justkui tuleks aina lähemale ja lähemale. Ta nagu upuks seal sees. Priit raputas pead, pigistas silmad kõvasti kinni ning lootis, et neid uuesti avanedes kaob eelnevalt läbielatu ja ta mõistab, et oli seda kõike endale vaid ettekujutanud. Taas silmi avades ei leidnud Priit enam õeraasu kusagilt
juhtus. Kõik jäid pingeliselt vaatama mere poole kuhu nad mõlemad läksid. Varsti tulevad nad veest välja ning mõtlesid mis tormiga juhtus kuid ei pööranud sellele suurt tähelepanu. Nad jõuavad kaldale ning kuulevad, et keegi kuskil laulab. Nad lähenesid lauluhäälele ja nägid kuidas inimesed rannas tantsivad ning neil on lõbus. Maria ja Priit nägid 50.date stiilis autot kust tuleb välja Tanel. Algab laul „Surf Crazy“ Maria on segaduses aga seevastu Priidule meeldis seal olla sest ta sai aru et see on tema lemmik film „Wet Side Story“ Kõik inimesed, kes rannas olid, suundusid Suure Mamma kohvikusse, mis oli surfarite ja mootorratturite puhkepaik. Kui nad sisse astusid, ütles Priit midagi mis pani surfarid mõtlema. Siis tulid mootorraturid. Kõigepealt tuleb välja Lukas, siis tulevad Carol ja Stiina. Ning siis siseneb nende pealik Bruno mootorrattal. Na vaidlevad vahepeal ja tuleb laul „Cruisin’ for a
Krõõdale aga meeldis see, et alati kui Villu tuli tõi ta marjaviina, mis oli väga maitsev. Krõõda nägu muutus veidike leebemaks, aga siis ütles ta Villule, et sa õpetad Priidut aina joodikuks, et sa ei tunne enam viina ja vee vahetki. Sellepeale läks Villu väga marru ja tahtis tühja vee maha visata. Kuna Villu oli väga suur ja mehine, siis ei tahtnud Krõõt temaga väga hurjutada. Nii nad seal jõid viina, sõid saia ja mett. Nüüd sai Krõõt jälle pahaseks, et Villu Priidule sakstekeelt ei õpeta vaid maakeeles räägib, et sellest oleks tal mingitki kasu. Krõõt ja Villu läksid tülli ja Villu marssis uksest välja ja ei tõstnud lähimal ajal sinna jalga. Mai käis Villut salaja sepikojas vaatamas. Ükspäev kui Priidu mööda metsi ja külasid luusis juhtus ta olema Jõemäe külas, kus mehed parajast koosolekut pidasid. Nad olid veo vedamata jätnud, sellepärast, et neil polnud enam
Ma annan sulle eluks ajaks prii leiva. AABRAM : Ei ole tarvis ! Aga ma ajan asja tooni ! Aga nüüd pean ma sind su sõnast kinni. Sa pead kõik tegema, mis ma nõuan. Kas pead oma sõna ? AADU : Pean küll ! Kulla onu, ma pean oma sõna ! AABRAM : Väga hea ! Sinu isa on mind sinu vahiks pannud ja käskinud, et ma sind Elsast lahutan. Aga ma tahan nii toimetada, et te mõlemad minuga pärast rahul olete. (Tõsiselt) Aadu ! Nüüd lähed sina jalapealt Metsa tallu ja ütled vanale Priidule, et sina Elsat enam ei taha, vaid oled ühe teise neiu omale valinud. Elsale aga annad sina kavalalt märku, et ta homme õhtul alla koplisse minu juurde jutule tuleks. Kas mõistad, Aadu ? AADU : Mõistan, mõistan, onu ! (Annab onule rõõmu pärast suud) AABRAM : Mis sa nüüd möllad, ega ma Elsa ole ! Mine nüüd otseteed Metsale ja tee, nagu ma seletasin ! AADU : Lähen ! Ma lendan, ma jooksen, kulla onu ! (Ära) TEINE NÄITUS- MÄNGIMISE KOHT : Metsa Priidu talu tuba
et oleks midagi asjalikumat teha ja lihtsam vastassooga suhtlema minna, Ekke mõtiskleb, et poisid näevad ilma tööriistatetta nagu kohmetud ja paljad välja. Pärast kui praost küsib ütleb karget noomimist ootev Ekke, et teenisid 7 krooni ja 30 senti mis pole lähedaltki palju, et katta kasvamise kulusid ja tekkitada tulusid kuid praost on ikka meelitatud,et ta töö kannab vilja. #9 Eided külas on rääkinud prouale ja kogukondlased Professor Priidule ehk praosti pojale linnas, et praost on lakkanud täitmas oma kiriku ja jumala teenri kohustusi. Samuti on ta ka laenu votnud pangast. Lõpuks võttis poeg praostil kätte ja tuli maale isale külla asju klaarima. Praost räägib Ekkele, et ju vist naine on kittunud jätkuvalt ja, et ta ootab kanget vaidlust ning kardab, et ta pruugib vastusevõlgu jääda mõnele poja küsimusele. Peale selle kui poeg isaga kokku sai märkas Priit ja palus kuhugi privaatsemasse minna,
Sepp Villu üksi armastas teda kui omasugust inimest ja kena, tarka tüdrukut. Kas Maieke seda nägi või mitte, on teadmata; teada on nii palju, et Mai iga kord, kui sepp Risti talusse võõraks tuli, oma ema meelest üleliia elavaks ja vahel koguni vallatuks läks . . . Priidu silmis oli sepp kõige mõnusam mees tema poolt tuntud maailmas; ta aeles päevade kaupa sepapajas pingi peal ja silmitses imestuse ning aupakkumlsega, kuidas töö sepa käte all edenes; siis tuli vahel ka Priidule himu tööd käsile võtta, mida ta muidu kui surmarohtu vihkas ning põlgas. Sepal jälle oli, nagu öeldud, pool maailma sõpru täis, aga kellegi juurde ei tormanud ta nii määratute sammudega kui Risti talusse. Kus inimesed õnnelikud on, seal ei armasta nad suurtest asjadest ega sügavast tarkusest kõnelda. Ka meie sõprade jutt oli sel puhul nii tühine, nende rõõm tõsise vaatleja silmis nii lapselik, et 141 sellest laiemalt rääkida ei maksa
annaabi.ee 
