Tähtkujud on kindlalt piiritletud tähistaevaalad; heledate tähtede kujund sel alal. 4. Mis on sodiaak? Sodiaak on tähtkujuga taevaskeravöö…. 5. Miks on tähtede asend taevapiiril nii püsiv? Tähtede asend on püsiv, kuna nende omavaheline kaugus on väga suur. 6. Selgitage tähe- ja päikeseööpäeva erinevusi? Päikeseööpäev kestab 24 tundi, täheööpäev aga 23 tundi ja 56 minutit. 7. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Tiirlemiseks, pöörlemiseks ja telje pretsessiooniks. 8. Mis on troopiline aasta? See on päikeseaasta aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese.
Millisteks komponentideks jagatakse maa liikumine? *Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt orbiidil *Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66*33' nurga all oleva telje *Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? Vurri liikumise teooriast aga teame, et ümberkukkumise asemel hakkab selle telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali ümber, kusjuures kaldenurk ise ei muutu. Seda liikumist nimetatakse pretsessiooniks. Maa telg teeb nt ühe täistiiru 25725 aastaga. Pretsessiooni põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel. Selgita päikese- ja tähetööpäeva erinevust. Täheööpäev on Päikese ööpäevast lühem, sest Maa peab pöörlema rohkem kui 360*, et Päike vaatleja suhtes jälle kulmineeriks. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav
suhtes. Kui vaba vurri peatelg suunata mingi tähe peale, siis sõltumata aluse liikumisest, millele vaba vurr on paigutatud, näitab vurri peatelg muutumatult suunda tähele. 2) Välise jõu rakendamisel vaba vurri teljele, mis ei ole peatelg, ei liigu peatelg mitte rakendatud jõu suunas, vaid ristsuunas sellele. Seda vaba vurri omadust nimetatakse pretsessiooniks. 3) Lühiajaline välisjõu mõju –näiteks löök- peateljele ei muuda tema suunda, küll aga põhjustab tema kiire võnkumise tasakaaluasendi ümber. Neid võnkumisi nimetatakse nutatsiooniks. 2. Vurri kineetiline moment Vurri võib vaadelda kui N masspunktist koosnevat keha. Valime vurri ümber liikumatu punkti O pöörlevast vurrist masspunkti mi , mis asub punktist O kaugusel ri ja mille joonkiirus on vi vi
liikumatu taustsüsteemi suhtes. Kui vaba vurri peatelg suunata mingi tähe peale, siis sõltumata aluse liikumisest, millele vaba vurr on paigutatud, näitab vurri peatelg muutumatult suunda tähele. 2) Välise jõu rakendamisel vaba vurri teljele, mis ei ole peatelg, ei liigu peatelg mitte rakendatud jõu suunas, vaid ristsuunas sellele. Seda vaba vurri omadust nimetatakse pretsessiooniks. 3) Lühiajaline välisjõu mõju –näiteks löök- peateljele ei muuda tema suunda, küll aga põhjustab tema kiire võnkumise tasakaaluasendi ümber. Neid võnkumisi nimetatakse nutatsiooniks. Vurri liikumishulga momendi (kineetiline momendi) teoreem. Vurri kineetilise momendi teoreem omab tähtsat kohta vurriteoorias. Tema abil on võimalik matemaatiliselt selgitada vurri omadusi. Eraldame
Pöörlemise tõttu ei jää aga maapealne „venitus“ maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga. Seda liikumist takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävad mandrid-saared. 40. Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? Vurri liikumise teooriast aga teame, et ümberkukkumise asemel hakkab selle telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali ümber, kusjuures kaldenurk ise ei muutu. Seda liikumist nimetatakse pretsessiooniks. Maa telg teeb nt ühe täistiiru 25725 aastaga) 41. Millal tekkisid planeedid? 42. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? 1. Maa rühma planeedid tekivad Päikest ümbritseva gaasitolmuketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast 2. Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt vesinikust ja heeliumist 43. Mis on Oorti pilv? Jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest. Selle siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema aga hõre gaas
tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel: Päike tõmbab Maa tema poole pööratud külge mõnevõrra tugevamini, kui "tagumist" külge. Et Maa telg on tõmbejõu suhtes "viltu" (mitte risti), Maa ise aga lapik, tekib jõupaar, mis püüab telge "õigeks" pöörata. Vurri liikumise teooriast aga teame, et ümber kukkumise asemel hakkab selle telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali) ümber, kusjuures kaldenurk ise ei muutu. Seda liikumist nimetataksegi pretsessiooniks, Maa telg teeb näiteks ühe täistiiru 26 000 aastaga. (Allikad 4, 5, 8, 10) Loodelised jõud tulevad mängu siis, kui pöörlev keha ei ole täiesti jäik. Maal on loodelistest nähtustest tuntud tõusu- ja mõõnalained ookeanides, mille teket seostatakse Kuu külgetõmbega. Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean (ja tõenäoliselt ka Maa ise) mingi 31
annaabi.ee 
