Kasvatus ja haridus · Perekonna ülesanne · Haridusel praktiline ja sõjaline sunnitlus · Enamik poisse (ja ka mõned tüdrukud) käisid koolis · Rikastel koduõpetajad · Avaliku elu tegelaseks harimine: kreeka keel ja kultuur, rooma kirjandus ja ajalugu, kõnekunst + sõjaline ettevalmistus Rooma õigusriik Rooma oli õigusriik, st riigivõimu teostamine pidi olemine kooskõlas õiglusega. Seaduste loomisel tugineti pretsedendile(varem sarnase juhtumi puhul langetatud otsus). Keisririigi ajal hakati seadusi ühtlustama ja süstematiseerima. Välja kujunes juriidiline terminoloogia. Rooma kodanikke ei tohtinud kohtuta süüdi mõista ega karistada. Kohtuotsust sai edasi kaevata. Küsimused 1. Kes olid gladiaatorid ja mis oli keisririigi ajal gladiaatorite võitluste korraldamise eesmärgiks? Gladiaatorid olid mõõgavõitlejad. Keisririigi aja jäi usuline külg sootuks varju ja
vastutustunne. Administraatorist projektijuhil suutmatu strateegiliselt mõelda on oluline ajakavast ja lähteülesandest täpselt kinni pidada. Muudatusi esialgsesse plaani viia Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus ta ei armasta leiab kindlasti põhjuse, miks seda teha ei saa. Kui teil on vaja administraatorist ülemuse meelt muuta, siis tulge lagedale konkreetsete faktidega ja reegleid arvestava alternatiivplaaniga, veelgi parem, viidake pretsedendile. Emotsionaalsed argumendid jätke enda teada. Ettevõtja juhitüüp on eelkõige suur Projekti meeskond innovaator ja ideede genereerija. Ta on loova mõtlemisega ning entusiastlik. Talle meeldib Ettevõtja olla uute projektide algataja, kuid mitte lõpuleviija. Ettevõtja on väga + kaugele mõtlev kohanemisvõimeline. Ta on alati valmis + suure loovuse ja algatusvõimega
Administraatorist projektijuhil on oluline – suutmatu strateegiliselt mõelda ajakavast ja lähteülesandest täpselt kinni pidada. Muudatusi esialgsesse plaani viia ta ei Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus armasta – leiab kindlasti põhjuse, miks seda teha ei saa. Kui teil on vaja administraatorist ülemuse meelt muuta, siis tulge lagedale konkreetsete faktidega ja reegleid arvestava alternatiivplaaniga, veelgi parem, viidake pretsedendile. Emotsionaalsed argumendid jätke enda teada. Ettevõtja juhitüüp on eelkõige suur Projekti meeskond innovaator ja ideede genereerija. Ta on loova mõtlemisega ning entusiastlik. Talle meeldib Ettevõtja olla uute projektide algataja, kuid mitte lõpuleviija. Ettevõtja on väga + kaugele mõtlev kohanemisvõimeline. Ta on alati valmis plaane + suure loovuse ja algatusvõimega
1 Kitsamas môttes aga kujutab common law endast üldise ôiguse ja ôiglase ôiguse normide kogumit, mis on loodud kohtute ôigusmôistmise käigus ja nende poolt rakendatavat tavaôigust. Common law kujunemine algas sellest, et avalikku vôimu omavad inimesed lahendasid ôigusemôistmise teel juriidilis probleeme. Seejuures muutus juba kord tehtud kohtulahend common law osaks ning oli siduv uute analoogsete probleemide lahendamisel (pretsedent). 2 Common law kui pretsedendile rajaneva õigussüsteemi kujunemise traditsiooniliseks algoritmiks on kohtuotsustele antud siduv jõud ning kohtute sõltumatus muude võimalike õiguse allikate suhtes. Common law all mõistetakse erinevaid nähtusi, millest ainult üks võimalus on seotud siduva kohtuotsusega. Meie käsitluses seondub common law pretsedendiõiguse tähistamisega. 3 Common law tunnistab pretsedenti kui üksikjuhu puhul tehtud otsust ôiguse allikana. Common law koosnebki kohtulahenditest.
Ratsionaalse juriidilise diskursi reeglid on: a) sisemise põhjendamise reegel – so tüüpiline transformatsioon õiguse see – otsustamisnormi konstrueerimine ja selle kohaselt subsumptsioon; b) välise põhjendamise reeglid – see on õigusliku argumentatsiooni tegelik tegevusväli, mis esineb juriidilise diskursi mõttes järgmistes vormides: i) tõlgendamine; ii) dogmaatiline argumenteerimine; iii) pretsedendile viitamine; iv) üldine praktiline põhjendamine; v) empiirilised argumendid; vi) spetsiaalselt piiritletud argumenteerimisvormid. Just välise põhjendamise vormid lubavad järeldada, et juriidiline diskurss erineb üldisest praktilisest diskursist, sest juriidiline diskurss seondub alati objektiivse õigusega ja lisaks sellele õigusteaduse seisukohtadega. Õigusnormide mittelingvistiline kontseptsioon Norme võib pm käsitleda:
stare decisis-põhimõte (rääkimata kahest ülejäänust) - ollakse seisukohal, et kontinentaalses süsteemis ei pea kohus kohtupraktika analüüsimisel tundma isegi mitte kõiki oma varasemaid lahendeid. Küll aga võib esineda kontinentaalses õigussüsteemis: 1) nähtus, kus antud riigi kohtute lahendid antud õiguserikkumise koosseisude lahendamisel osutuvad samadeks või äärmiselt lähedasteks, st tekiks justkui kasuistlik "norm" - seda on peetud pretsedendile lähedaseks olustikuks kontinentaalses süsteemis; 2)õiguse analoogia kohaldamine väga piiratud juhtudel; 35 3) olustik, kus kõrgeima astme kohus (eriti konstitutsioonikohus, aga ka kassatsioonikohus) on antud õiguserikkumise koosseisu eelnenud lahendi läbi (nii teistmise kui ka kohtuvigade paranduse) seotud järgneval samasugusel juhul probleemiga, et
b) milline on mõistlik lahendusprotseduur. Ratsionaalse juriidilise diskursi reeglid on: a) sisemise põhjendamise reegel – so tüüpiline transformatsioon õiguse see – otsustamisnormi konstrueerimine ja selle kohaselt subsumptsioon; b) välise põhjendamise reeglid – see on õigusliku argumentatsiooni tegelik tegevusväli, mis esineb juriidilise diskursi mõttes järgmistes vormides: i) tõlgendamine; ii) dogmaatiline argumenteerimine; iii) pretsedendile viitamine; iv) üldine praktiline põhjendamine; v) empiirilised argumendid; vi) spetsiaalselt piiritletud argumenteerimisvormid. Just välise põhjendamise vormid lubavad järeldada, et juriidiline diskurss erineb üldisest praktilisest diskursist, sest juriidiline diskurss seondub alati objektiivse õigusega ja lisaks sellele õigusteaduse seisukohtadega. 2.1. Juriidilise argumentatsiooni teooria piirid Juriidiline argumenteerimine on kõigi õiguskultuuride immanentne osa ja juriidilised
annaabi.ee 
