vajalikuma info. Teiseks info allikaks on sündmuses osalejad,tunnistajad või pealtnägijad, keda ajakirjanik küsitleb.Kuna neilt saab ajakirjanik valdava osa infost, on vaja jõuda sündmuspaika võimalikult kiiresti.Nii saadakse allikalt ka emotsionaalselt värskeima info. JUHUALLIKA korral peab reporter kontrollima tema usaldusväärsust ning info tõesust. Kolmas allikas on isikud, kes vahendavad sündmuses osaleja,tunnistaja või pealtnägija infot näiteks pressiesindajad, PR-töötajad. Siia kuulub ka materjal, mille reporter saab nt. pressiteadetest,agentuuriuudistest jm. Kirjaliku allikad - neid on tohutult nt. temaatiline andmearhiiv,mitmesugused tekstid, teatmeteosed, interneti andmebaasid,uudised. Atributeerimine ehk info omistamine mingile allikale Kedagi on tsiteeritud otse nt. "Inimesele ei saa ju toetust maksta, kui ta ise ei taha," rõhutas Vitsur (tegemist on tsitaatiga) Kedagi on tsiteeritud kaudselt nt
kõik autoritaatsed riigimehed pidasid vajalikuks lastega ühele pildile jääda, suurteks teemadeks olid sotsiaalteemad nagu nt karsklus, heategevus ja ka propaganda. propageeriti riiklikke ja rahvuslikke väärtuseid, toimusid ka eestistamise kampaaniad, tutvustati eestit välismaale. taasiseseisvunud eesti: 1990 hakkasid toimuma regulaarselt pressikonverentsid, valiti valitsuse pressisekretär. 1992 tekkisid esimesed pressiesindajad ja selle kohased ametikohad ministeeriumis. sõdadevaheline periood suhtekorralduseteooria mis on teooria? kokku pandud väga paljude inimeste teadmiste, kogemuse, analüüsi põhjalt. võime sellele toetuda, see on asi mis aitab teha meil asju lihtsamaks suhtekorraldusega seotud alad: äri, juhtimine, organisatsioonikäitumine, sotsioloogia, politoloogia, psühholoogia, meedia&kommunikatsioon massikommunikatsiooni teooriad kaks teooriat aitavad mõista meedia suurt mõju:1
Organisatsiooni ettevalmistamine negatiivsete sündmuste toimumise vastu ja nende toimumise tõenäosuse ja laastava mõju vähendamine. SISEMINE KOMMUNIKATSIOON (SISESUHTED) Infovahetus töötajatega,kes antud organisatsioonis töötavad või keson sellega töö tõttu seotud. VÄLISED SUHTED Sageli on sisemised suhted, mis hõlmavad töötajaid ja osakondi, jäetud personaliosakonna tööks, ülejäänud suhteid loetakse välissuheteks ja nendega tegeleb avalike suhete osakond. PRESSIESINDAJAD Pressiesindajaid kasutavad riiklikud ametkonnad, avaliku elu tegelased ja avalikkuse huvidega tihedalt seotud eraettevõtted. PROPAGANDA Propaganda on mõne idee propageerimine. Avalikke suhteid eristab propagandast: · Eetikanormide olemasolu, mis keelavad valetamise · Hoolimine avalikkuse huvidest · Valmisolek dialoogiks,kompromissideks,läbirääkimisteks Propaganda on ühepoolne ja suletud, avalikes suhetes on suur tähtsus avatusel ja dialoogil.
· Image'i üheks põhialuseks on ainuomane müügieeldus. · Image'it peavad toetama kõige erinevamad reklaamivahendid ja elemendid, ning tegema seda kooskõlastatult. · Mõelda tuleb sellele, et spetsialisti (reklaamitegijad, psühholoogid, bisnesmenid, ajakirjanikud) omandaksid firma ja/või margi image'i ning propageeriksid seda ka väljaspool reklaamiteateid, võimendades seega reklaami edu. Nii näiteks oskavad paljud läänemaailma pressiesindajad öelda, et McDonald's on tohutusuur- maailma suurim- kiirtoitlustamiskohtade omaja ning tema image'is sisalduvad perekond, soojus, teenindamiskiirus ning hea nali. · Ülitähtis on kooskõla selle vahel, mis on image'i kandjaks reklaamis ning kliendi poolt tunnetatud toote/teenuse olemuseks. Näiteks on Coca-Cola teinud palju maitseomaduste teste, enne kui välja tulla uue margi ja vastava reklaamiga.
meediale, sealjuures oma tingimusi esitades. Neil on väidetavalt juurdepääs uudiste kogujatele või nad kasutavad oma võimu selleks, et takistada teiste ligipääsu ja luua meedia tähelepanu köitmiseks ise pseudosündmusi. Protsess, mille käigus püütakse mõjutada uudiseid, on hoogustunud seoses kampaaniate korraldamise kaasaegse tehnikaga ja arvamusuuringutega. Poliitilistel parteidel, valitsusasutustel ja kõigil olulisematel institutsioonidel on palgal pressiesindajad ja mainemeistrid, kellel tuleb kindlustada soodne pilt nende tegevusest ja minimeerida mis tahes negatiivsed aspektid. Suhtekorralduse roll on suurenenud ka väljaspool poliitilisi kampaaniaid 42. Reaalsus ja meedia sisu: kas peegeldus või konstruktsioon? Sageli eeldatakse, et meedia peegeldab proportsionaalselt teatud empiirilist reaalsust ja olema alati õiglane eelistatute ja tõrjutute suhtes. Selline eeldus on aga tihti meedia tegevuse kritiseerimise aluseks, kuna leidub
annaabi.ee 
