Molotov, vana Stalinist, paistis aina rohkem olevat vales kohas uues õhkkonnas, kuigi ta esindas Nõukogude Liitu oma endise püsivusega Genava konverentsil aastal 1955, kus arutati Euroopa turvalisust, Saksamaa kokku ühinemist ja desarmeerimist. Juunis 1956, Molotov eemaldati välisminitri ametist ja Juunis 1957 tagandati ta presiidiumist, millele järgnes läbikukkunud katse eemaldada Khrushchev peasekretäri kohalt. Ehkki Molotovi fraktsioon võitis algselt hääletuse presiidiumis 7- 4, et eemaldada Khrushchev, aga viimane keeldus tagasi astumast ilma, et Keskkomitee seda kokkutulekul otsustaks. Kokkutulekul, mis kestis 22. Kuni 29. juunini, Molotov ja tema fraktsioon said lüüa. Lõpuks pagendati ta saadikuks Mongooliasse. 1960. aastal määrati ta Nõukogude Liitu esindajaks Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri juurde, mida nähti, kui osalise rehabiliteerimisena. Aga pärast Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei 22. kongressi 1961. aastal tagandati ta
liige 1983-1988. Heydar Alijev (1923-2003): Azerbaidzaani KGB esimees 1967-1969, Azerbaidzaani KP 1. sekretär 1969- 1982, NSVL MN esimehe 1. asetäitja 1982-1987. Konstantin Tsernenko (1911-1985): Poliitbüroo liikmekandidaat 1977-1978, liige 1978-1985. Oli olnud Breznevi truu lähikondlane juba 1948. aastast. Vassili Kuznetsov (1901-1990): ÜN Presiidiumi esimehe 1. asetäitja 1977-1986. Poliitbüroo liikmekandidaat 1977-1986. Breznevi lähim abiline Ülemnõukogu Presiidiumis. Ehk siis Breznevi positsioon 1977. aastast alates tugevnes, hakkas tekkima isikukultus, samal ajal aga Breznevi enda tervis halvenes ja tema seniilsuse üle hakati rahva seas nalja viskama. Samal ajal hakkasid senised parteijuhid üksteise järel vanadusse surema või kõrge ea tõttu töövõimetuks muutuma.. 1978 suri Kulakov ja Mazurov läks pensionile. Poliitbüroosse tulid uued mehed: Nikolai Tihhonov (1905-1997): MN esimehe asetäitja 1965-1980, MN esimees 1980-1985. Poliitbüroos
Suur Leedu Maapäev, mida ka rahvuslased kohe ära kasutasid. 22. oktoobril kutsuti kokku nõupidamine ja loodi Leedu Komitee, mis tegi pöördumise suuremate autonoomsete õiguste saamiseks ja ühise rahvusliku kubermangu moodustamist. Pöörduti ka rahva poole, et igast piirkonnast valitaks Leedu Maapäevale oma esindajad. 4.-5. detsember Vilniuse Suur Assamblee (Maapäev), mille juhiks oli Jonas Basanavicius. Seal aga hakkasid tooni andma nooremad ja radikaalsemad esindajad. Presiidiumis olid küll esindatud kõik erinevad parteid ja poliitilised liikumised. Deklareeriti kõigi rahvuste võrdsust Leedust, seati eesmärgiks laialdase autonoomia kehtestamine ühises rahvuskubermangus, kus seataks sisse demokraatlik valitsuskord ning suhted teiste tsaaririigi rahvastega oleks föderatiivsel tasemel. Samuti nõuti koolide ametlikuks õppekeeleks Leedu keelt. Hilisem kommunist Mickievicius esitas ka iseseisva leedu vabariigi nõude, kuid saanud siis veel küllaldast toetust
kuulunud inimesed- Molotov, Malenkov, Kaganovitš jõudnud arusaamisele, et Hruštsovi tegevus on läinud nii kaugele, et sisuliselt üldse teistega ei arvesta, teeb, mida tagab- kui nii jätkub, ei tule valitsemisest midagi välja. Leiti üksmeelselt, et mõistlik oleks H võimult kõrvaldada. Kindlasti polnud neil plaanis, et H ära tappa, aga et ta loobuks parteijuhi ametikohast. Esialgu oli tegelikult NLKP KK Presiidiumis vanameelsetel selge ülekaal. Nad olid päris kindlad, et neil tõepoolest on võimalik H-le survet avaldada, samamoodi nagu üheskoos võeti maha Beria. Olukord läks vanade tegijate kontrolli alt välja, H ja paar toetajat ütlesid, et seda peab otsustama laiem seltskond, NLKP KK Pleenum, kiirkorras kutsuti kokku uus pleenum. Marssal Žukov oli oluline, oli H poolt. Tema tegelikult oma
raamatut, praegu tulevad juba kogutud teosed. Nii et elav, Tammsaare või Krossi mõõdus klassik. Ilmus neljakümne üheksas raamat. Praegu elus olevaist eesti kirjanikest ilmuvad ainult Jaan Krossi ja minu kogutud teosed, aga tahaks, et tuleksid ka näiteks Mats Traadi ja Enn Vetemaa omad. Kuid see on kirjastajate otsustada. Naljaga pooleks on öeldud, et kõige paremini kirjutab Valton lennukis kahe naise vahel istudes. Oled ise väitnud, et kord Marimaal presiidiumis oma kõnejärge oodates kirjutasid valmis terve muinasjutu. Kõik see on õige, aga seda, et lennukis kahe naise vahel, ei julge kinnitada, sest siis peab olema vähemalt kolm kohta kõrvuti, aga seni on ikka väiksematega lennatud. Kuid olen ka lennukis kirjutanud ja eriti just välismaal viibides. Sa oled seal täiesti vaba, pole millekski kohustatud, tuttavad inimesed ega tuttav keskkond ei sega sind ning sul polegi õieti muule keskenduda kui kirjutamisele
annaabi.ee 
