Tema teosed: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk- Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" 3 (reisiraamat Kaug-Põhjast) 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" Lennart Meri presidendiaastad olid meie riigi uue ülesehituse aastad. Need olid aastad, mil toimus üleminek demokraatiale ja turumajandusele; aastad, mil riiklikud institutsioonid omandasid oma näo; aastad, mil riigil tuli hakata töötama 24 tundi päevas kui kasutada Lennart Meri enda väljendit. Sellesse aega mahub Vene vägede väljaviimine Eestist, eeltöö liitumiseks Nato ja Euroopa Liiduga. Kõik see sai võimalikuks tänu aastal 1992 jõustunud Eesti
Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Augustiputši ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. 1992. aastal lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. 1992. aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Lennart Meri presidendiaastad olid Eesti riigi uue ülesehituse aastad. Neil aastatel toimus üleminek demokraatiale ja turumajandusele. Samuti ka riiklikud institutsioonid omandasid oma näo. Lennart Meri ametiaja jooksul viidi välja Nõukogude väed ja tehti ettevalmistusi liitumaks NATO’ga ja Euroopa Liiduga. Kõik see toetus 1992. Aastal jõustunud põhiseadusele, mis tagas riigipeale kindlad volitused ja õigused kodanikele. Seda põhiseadust ta arendas ja kaitses. Samuti ta arendas välissuhteid teiste riikidega
Lennart Georg Meri presidendina Presidendiks palusid Meri tema sõbrad erakonnast Isamaa ning ta vastas endastmõistetavalt, et ta kandideerib loomulikult. Kuid Lennart arvas, et kolmedt presidendikandidaadist on vähe ning palus kandideerida ka Taageperel. Esimeses presidendiboorus oli pikalt ees Arnold Rüütel, kuid teises voorus õnn pöördud ninh Lennart Meri osutus võitjaks. Nii saigi temast esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Meri presidendiaastad olid Eesti ülesehituse aastad. Neil aastatel läksime üle demokraatiale ja turumanandusele.neil aastalel sai Eesti riik oma näo. Nüüd tuli hakata töötama 24 tundi ööpäevas nagu tavatses Meri öelda. Taasiseseisvunud Eestile oli see aeg raske. Toimus Vene vägede lahkumine ja pikk ning keerukas eeltöö liitumiseks Nato ning Euroopa Liiduga. Kõik see sai võimalikuks tänu Eesti põhiseadusele, mis määras ära presidendi volitused ning pädevuse. Samuti
,, Siin on väga hea kalajõgi," seletab Lennart. Nõutu Bush kaebab aasta hiljem Clintonile : ,,Näete, mis mister Meri minu gloobusega tegi!") 2.1. Lennart Meri Eesti Vabariigi presidendina 8 Meri presidendiaastad olid Eesti ülesehituse aastad. Neil aastatel läks Eesti üle demokraatiale ja turumanandusele. Neil aastalel sai Eesti riik oma näo. Nüüd tuli hakata töötama 24 tundi ööpäevas nagu tavatses Meri öelda. Taasiseseisvunud Eestile oli see aeg raske. Toimus Vene vägede lahkumine ja pikk ning keerukas eeltöö liitumiseks Nato ning Euroopa Liiduga. Kõik see sai võimalikuks tänu Eesti põhiseadusele, mis määras ära presidendi volitused ning pädevuse
Ometi suutis ta majandust ja sisepoliitikat hoida, kuigi alustas külma sõjaga. Eisenhower hoidis Trumani kurssi külma sõja koha pealt, võib-olla oli isegi aktiivsem oma tuumapalavikus. Sisepoliitiliselt hakksid Eisenhoweri ajal afroameeriklaste õiguste nõudmine, kui kogu furoor selle ümber siiski Eisenhoweri populaarsust ei vähendanud. Kennedy oli kolmest presidendist kõige revolutsioonilisem ja reformidealtim, kuid tema presidendiaastad said kiire ja traagilise lõpu, millega ta söövitati ameeriklaste mälestustesse. Referaadi kirjutamine oli väga frustreeviv ja aeganõudev. Tohutult alahindasin ajakulu ning pingutust, mida korraliku referaadi koostamine nõudis. A llikaid oli palju, nii et teksti ühtseks tervikuks kokkusidumine vajas palju süvenemist. Referaadi tegemisel sain kindlasti valitud ajaperiood ja Ameerika üldajaloo kohta targemaks ja olen rõõmus, et valisin just selle teema.
Lennart Meri andis 6. oktoobril 1992 Riigikogu ees ametivande, mis kõlas nii: ,,Astudes Vabariigi Presidendi ametisse annan mina, Lennart Meri, pühaliku tõotuse kaitsta vankumatult Eesti Vabariigi põhiseadust ja õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täidan ustavalt oma kohustusi kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti Vabariigi kasuks." 2.3. Lennart Meri presidendina (19922001) ja pärast viimast ametiaega Meri presidendiaastad olid Eesti ülesehitamise aastad. Neil aastatel läks Eesti üle demokraatiale ja turumajandusele, neil aastatel sai Eesti riik oma näo. Nüüd tuli hakata töötama 24 tundi ööpäevas, nagu tavatses Meri öelda. Taasiseseisvunud Eestile oli see aeg raske. Toimus Vene vägede lahkumine ja pikk ning keerukas eeltöö liitumiseks NATO ning Euroopa Liiduga. Kõik see sai võimalikuks tänu Eesti põhiseadusele, mis määras ära presidendi volitused ning pädevuse
annaabi.ee 
