Olulisel kohal on ka kaugpüügi saak peamiselt Atlandi ookeani põhjaosast. Mahult väiksema, kuid väärtusliku osa moodustab sisevete, peamiselt Peipsi järve kalasaak. Vesiviljeluses on põhisuundadeks kaubakalakasvatus, kalakasvatus looduslike vete asustamiseks ja vähikasvatus. Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eesti kasvatatud vikerforelli ja karpkala. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine. Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning fileerimisettevõtetele mageveekalad ahven ja koha./ umbes 95% püütud kalast saadakse Läänemerest Metsandus Mets katab üle poole (50,6%) Eesti maismaast. Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes
Olulisel kohal on ka kaugpüügi saak peamiselt Atlandi ookeani põhjaosast. Mahult väiksema, kuid väärtusliku osa moodustab sisevete, peamiselt Peipsi järve kalasaak. Vesiviljeluses on põhisuundadeks kaubakalakasvatus, kalakasvatus looduslike vete asustamiseks ja vähikasvatus. Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eestis kasvatatud vikerforelli ja karpkala. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine. Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning fileerimisettevõtetele mageveekalad ahven ja koha. Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Oluline on vältida kalapüügiga kaasnevat negatiivsed mõju ökosüsteemile. Kalapopulatsioonid on heas seisus, kui kalavaru suudab töönduspüügi
juba 15 000 tonnile. Veel drastilisem muutus on toimunud kilu kvootides, mis aastal 2007 oli antud 53 000 tonni ja viis aastat hiljem kõigest 27 000 tonni. 9 2.3. Töötlemine, turustamine, tarbimine Eesti tootjad ja töötlejad omavad pikaajalisi traditsiooni kalatöötlemises. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja –preservide ning valmistoitude tootmine Külmutatud kala omab selgelt suurimat osakaalu, ehk üle poole kalatoodete tootmisest. Seda saab kindlasti seletada, et kilu ja räime põhiliselt külmutatakse, mis on ka suurima osakaaluga eesti kalandussektorist püütavatest kaladest. Külmhoonetesse ning tootmisbaasidesse on alatasa üleinvesteeritud ning tootlemisvõimsus on palju suurem, kui sisse tulev toodang. Samas on tootmishooned amortiseerinud ning suure
Botulism on raskelt kulgev ja mõnikord fataalne haigus, mida põhjustab C. botulinum bakteri poolt toodetav toksiin. Nakatumisele järgneb lihaste, ka hingamislihaste lõtv paralüüs. On teada 3 erinevat botulismi vormi: toidutekkeline, väikelaste, mis on samuti toidutekkeline. Kolmas tüüp on haava botulism, mida antud kontekstis ei käsitle (Lampel, 2013). Toidutekkeline botulism tekib kõige sagedamini ebaühtlaselt või ebaadekvaatselt valmistatud kodu-preservide söömisel. Kodus konserveeritud, harva ka tööstuslikult valmistatud toidud on olnud seotud botulismipuhangutega USA-s. Nakatumise sagedus on küll madal, kuid kõrge suremuse tõttu, ilma abi saamata, on murettekitav (Lampel, 2013). Nakatunud inimesed muutuvad nõrgaks ja uimaseks 1 – 3 päeva jooksul pärast saastunud toidu tarbimist. Esimeste sümptomite hulka kuuluvad hägune nägemine, fikseeritud laienenud pupillid, suukuivus, kõhukinnisus ja kõhuvalu
valmisoleku ja paindlikkuse ettearvamatutes olukordades. 7. Töötlemine, turustamine ja tarbimine 7.1. Töötlemine Eesti ettevõtted omavad pikaajalisi traditsioone, oskusteavet ja kogemusi kalatoodete valmistamisel. 2013. aasta jaanuari andmetel oli Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all 81 töötlemisüksust, kus toimub kala töötlemine ja kalatoodete valmistamine. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja preservide ning valmistoitude tootmine (Joonis 6 ja 7). 43 Joonis 6. Kalakonservide ja muude toidukalatoodete tootmine aastatel 2004-2011. 80000 60000 40000 20000 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 kalakonservid, tonni toidukalatooted ilma konservideta, tonni Allikas: Eesti Statistikaamet Joonis 7
annaabi.ee 
