Absent from-puuduma Abstain from-halvast harj hoiduma According to-vastavalt Account for-põhjendama Accuse sb of-süüdistama Accustomed to-harjunud Acquainted with-tuttav millegi/kellegagi Advantage of-eelis Advice on-nõu andma Afraid of-kedagi kartma Afraid for-kellegi pärast kartma Agree with sb on sth-nõustuma Aim at-sihtima Allergic to-allergiline Amazed at/by-imestunud Amount to-ulatuma sinnani Amused at/with/by-lõbustatud Angry at what sb does-vihane Angry with sb about sth-vihane Angry with sb for doing sth-vihane Annoyed with sb about sth-häiritud (in)answer to-vastus Anxious about sth-murelik Apologise to sb for sth-vabandama Appeal to/against-meeldima Apply(to sb)for sth-kandideerima Approve of-heaks kiitma Argue with sb about sth-vaidlema Arrest sb for sth-arreteerima Arrive at(a small place)-saabuma Arrive in(a town)-saabuma Ashamed of-häbenema Ask for-küsima midagi Ask sb a question-küsimust kelleltki küsima Astonished at/by...
according to- vastavalt accuse of- süüdistama adapt to- kohanduma adjust to- kohanema angry about- vihane olema (asjad) angry at- wihane olema (sõnad) angry with- vihane olema (inimesed) arrive inat- saabuma at the end of (week)- (nädala) lõppus be ashamed of- häbi olema be bored with- igav olema be different from- kellestkist erinema be fond of- armastama, armunud olema be good at- hea milleskis olema be in a harry- kiirustama be satisfied with- rahul olema be similar to- olema sarnane kellegagi be under arrest- olema aresti all belong to- kuuluma blame on- süüdistama by air- lennates (reisimine) carry on- jätkama charge with- süüdiatama depend on- sõltuma disagree with- mitte nõustuma dream about- und nägema dream of- unistama escape from- põgenema find out- välja selgitama happen to- juhtuma heard of- mul pole aimugi help with something- aitama milleskis in (my) opinion- (minu) arvates in finding- leidmises in good time- aja va...
; millega? Muutumatud sõnad Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks. Määrsõna väljendab aega, kohta, teoviisi, hulka jms või annavad sõnale või lausele tähendusvarjundi. (Loen sinu artikli läbi.) Määrsõnad jagunevad koha-, aja-, viisi-, hulga- ja mõõdu-, määra- ning seisundimäärsõnadeks Kaassõna kuulub nimisõna juurde ning vastab sellega koos ühele ja samale küsimusele. Asendi järgi põhisõna suhtes liigitatakse kaassõnu eessõnadeks (prepositsioonid) ning tagasõnadeks (postpositsioonid). (Mööda teed sõitsid autod.) Sidesõnad (konjunktsioonid) ühendavad sõnu või lauseid. (Ilm oli selge, kuid külm.) Hüüdsõnad väljendavad hüüdeid, häälitsusi jms. (Sulpsti! oli ta vee all.)
· Määrsõna väljendab aega, kohta, teoviisi, hulka jms või annavad sõnale või lausele tähendusvarjundi. (Loen sinu artikli läbi.) Määrsõnad jagunevad koha-, aja-, viisi-, hulga- ja mõõdu-, määra- ning seisundimäärsõnadeks · Kaassõna kuulub nimisõna juurde ning vastab sellega koos ühele ja samale küsimusele. Asendi järgi põhisõna suhtes liigitatakse kaassõnu eessõnadeks (prepositsioonid) ning tagasõnadeks (postpositsioonid). (Mööda teed sõitsid autod.) · Sidesõnad (konjunktsioonid) ühendavad sõnu või lauseid. (Ilm oli selge, kuid külm.) · Hüüdsõnad väljendavad hüüdeid, häälitsusi jms. (Sulpsti! oli ta vee all.)
Reeglipärased kolmikud (kohakäändevormid): maha maas maast peale peal pealt juurde juures juurest kõrvale kõrval kõrvalt Ruumi-, aja- ja põhjussuhete väljendamine somaatilise (s.o. kehaosi tähistatava) sõnavara kaudu on olemas paljudes keeltes. On loomulik, et inimene püüab kirjeldada maailma lähtudes iseendast, seetõttu on ootuspärane, et somaatiline sõnavara võib grammatikaliseeruda. Nt prepositsioonid kõrval, kõrvale, kõrvalt; käsil, käsile; partikkel kätte (sain kätte, jõudis kätte), pähe, peast (on peas, õppis pähe) jms. See töö on mul käsil. Võtsin töö käsile. Õppis pähe. Ma ei tea midagi peast. Miski kukkus maha põrandale. Kui grammatikaliseerumine on toimunud, ei saa enam grammatikaliseerunud ühikut laiendada ega muuta selle vormi (tärniga on tähistatud võimatu variant): Ta teeb nii olude sunnil. Ta sai aru. *Võtsin töö puhastele käsile.
nt kolm või tuhat. Esinevad tavaliselt nimisõnade ees ning võivad esineda koos asesõnaga. Järgarvsõnad vastavad küsimusele mitmes? nt kümnes. Süntaktiliselt need sarnanevad omadussõnadega. Tunnuseks on -s:-nda, erandiks vaid esimene ja teine. Süntaktiliselt käituvad järgarvsõnad adjektiivide sarnaselt. Murdarvsõnad vastavad küsimusele mitmendik? Nt neli viiendikku. Kõiki neid võib struktuuriliselt jagada liht- ja liitmurdarvsõnadeks. Prepositsioonid Prepositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava noomenifraasi ees. Prepostisioone jaotatakse kolmeks:need, mis on enne nimisõna või demostratiivset asesõna need, mis on indikatiivse suffiksiga need, mis on sõltumatud. Vorm on nimisõna eelsel ja demostratiivsetel asesõnadel peaaegu alati samaväärne, välja arvatud datiivse preposiooni I'ga. Eesti keeles on eessõnu vähe, nt enne (õhtut), keset (teed), piki (randa), ilma (emata), kuni (metsani), läbi (udu), mööda (tänavat).
particeps 'osaline'). Seejärel hakati edasi jaotama noomeneid e käändsõnu. Kõigepealt eraldati substantsi e iseseisvat olendit, eset või nähtust väljendavad substantiivid e nimisõnad (edaspidi objektid). Sõnaliigid II Siis eraldati objektide omadusi tähistavad epiteedid e adjektiivid. Noomenite klassist viidi täielikult välja interjektsioonid ja adverbid. Loogilisi suhteid väljendavad sõnad jagati neljaks: prepositsioonid (e eessõnad), konjuktsioonid (e sidesõnad), pronoomenid (e asesõnad) ja artiklid. Sõnade liigitamisel on kasutatud alati kolme liiki kriteeriume: sõnade muutmist sõnade omatähendust süntaktilist funktsiooni. Need kriteeriumid on oma põhiolemuselt erinevad, kui rõhutada enam ühte või teist, saab mõnevõrra erineva liigituse. Eesti keele tänapäeva sõnaliigikäsitelu esmaaluseks on sõnamuutmine, nt noomenid käänduvad, (deklineeruvad) verbid muutuvad ajas ja
7) mööndust: vaatamata, sõltumata, hoolimata, kiuste 8) tegijat: poolt 9) valdajat: kätte, käes, käest 10) vahendit: abil, läbi 11) kaasas- ja ilmaolu: koos, ilma, lisaks Eesti keelele omased postpositsioonid on keeletüpoloogiliselt iseloomulikud keeltele, kus on regressiivne sõnajärg (SOV-keeled), kus subjekt ja objekt paiknevad laienditena verbi ees. Eesti keel on põhitüübilt SVO-keel ehk progressiivse sõnajärjega keel, millele peaksid tüpoloogiliselt omasemad olema prepositsioonid, tegelikult on aga vastupidi. SOV- sõnajärjetüüp on vahetunud ilmselt keelekontaktide tulemusel SVO vastu, aga kaassõnade osas on säilinud vana soomeugriline järjestus. Eessõnu on eesti keeles tunduvalt vähem kui tagasõnu, nt kuni hommikuni, enne õhtut, keset päeva, ilma temata, piki teed. Tüüpiline seos: POSTPOS SOV, PREPOS SVO. On selliseidki sõnu, mis võivad esineda nii pre- kui ka postpositsioonidena, nt ligi (ligi sada,
Sõnaliigid fraasid Nimisõna ehk substantiiv substantiivfraas ehk nimisõnafraas = NP Omadussõna ehk adjektiiv omadussõnafraas ehk adjektiivifraas = AP Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) tegusõnafraas ehk verbifraas = VP Määrsõna ehk adverb määrsõnafraas ehk adverbifraas = AdvP Arvsõna ehk numeraal = QP Asesõna ehk pronoomen Määrsõna ehk kvantor = QP Näit. Laual on klaas piima. Abisõnad (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Prepositsioonid = PreP kokku PP Näit. Laua peal; üle tee (peal on tähtsam kui laud) Postpositsioonid = PspP Asesõna ise pole eraldi fraas, kuna asendab lauses nt. Nimisõna, siis on tegu nimisõnafraasiga. Lause pealiikmed: Öeldis ehk grammatiline predikaat - lauseliige, mis väljendab tegevust või olemist. Öeldiseks on enamasti tegusõna pöördeline vorm. Näiteks: Õpilane kirjutab (mida teeb?) kirjandit. Õmbleja harutas (mida tegi?) oma töö lahti