o 4 kuud - koogab; o 6-9 kuud - laliseb; häälitseb "ma", "da" jne; tavaline on silpide reduplikatsioon; o 12-18 kuud - väike hulk "sõnu"; täidab lihtsaid käske ja reageerib "ei"-le; o 18-21 kuud - sõnavara kasv ca 20 sõnast ca 200 sõnani 21- kuuselt; näitab sõnade järgi esemeid; mõistab lihtsaid küsimusi; moodustab 2 sõnast koosnevaid lauseid; o 24-27 kuud - sõnavaras on 300-400 sõna; kahe-või kolmesõnalaused; kasutab prepositsioone ja pronoomeneid; o 30-33 kuud - sõnavara kasvab kiiresti; 3-4 sõnast koosnevad laused on tavalised; sõnajärjekord, lauseehitus ja grammatika tundminelähenevad keskmisele kasutustasemele lapse ümbruses, kuid mõni väljendus erineb veel täiskasvanu keelest; o 36-39 kuud - sõnavara koosneb 1000 või enamast sõnast; keeruliste grammatikareeglite edukas kasutamine lausete moodustamisel, kuigi mõni reegel on veel omandamata;
Ei esine ka diftonge, kuid paljud häälikud tekivad sügaval kurgus. Nimisõnade jaotus on arvu arvestamisega sarnane, aga suffikside ja prefikside arvestamine jääb puudu. Asesõnade jaotusel arvestatakse eesti keeles sisu, shilha berberi keeles grammatikat. Eesti keeles jaotatakse verbid viieks, shilha keeles kolmeks. Numeraalid märgitakse mõlemas keeles araabia numbritega aga arvsõnad jaotatakse eesti keeles kolmeks ja shilha keeles kaheks morfoloogia ja süntaktika põhjal. Prepositsioone kasutatakse shilha keeles oluliselt rohkem ning on jaotatud kolmeks. Viited https://www.ethnologue.com/language/shi https://www.britannica.com/topic/Amazigh-languages https://encyclopedieberbere.revues.org/2514 Ross, Jaan; Lehiste, Ilse (2001) Lewis, M. Paul et al., eds. (2015) Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina, Eesti keele käsiraamat (2007) Hallap, Valmen, Sõnaliikide piirimailt. Keel ja Kirjandus 1984, 1, 3040.
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi
måste pidama skola saama (tuleviku väljendamiseks) vilja soovima, tahtma Du får inte röka här. Sa ei tohi siin suitsetada. Jag kan inte förstå någonting. Ma ei suuda millestki aru saada. Vi måste gå nu. Me peame nüüd minema. Vi ska åka till Sverige. Me sõidame (tulevikus) Rootsi. Jag vill inte äta någonting. Ma ei taha midagi süüa. 44 EESSÕNA Rootsi keeles on mitut liiki prepositsioone ehk eessõnu: 1.Lihtprepositsioonid (20 enamlevinumat eessõna): Eessõna Näited -st av silver hõbedast av käest av min syster minu õe käest bakom taga bakom apoteket apteegi taga hulgas bland svenskarna rootslaste hulgas bland
On selliseidki sõnu, mis võivad esineda nii pre- kui ka postpositsioonidena, nt ligi (ligi sada, saja ligi), mööda (mööda teed, teed mööda), alla (kukkus laua alla; alla kilomeetri). Kaassõnade jaotus vastavalt käänetele, millega seoses neid konstruktsioonides kasutatakse: 1. Genitiiviga esineb enamik postpositsioone, nt all, pool, vältel, peal, äärde, ümber, tõttu, kaupa, viisi ning mõned prepositsioonid, nt üle, ümber, läbi. 2. Partitiiviga esineb enamik prepositsioone, nt enne, keset, vastu õhtut, mööda teed, piki randa. 10 Partitiiviga esineb ka nii pre- kui postpositsioonina talitlev mööda ja postpositsioon pidi. 3. Genitiivi ja partitiiviga, nt alla, kaudu, ligi, pärast, vastu, nt alla (postp) + genitiiv = kohasuhted: metsa alla, rehe alla alla (prepos) + partitiiv = suunasuhe: alla mäge, alla voolu pärast = põhjus asja pärast (postpos), aeg: pärast loengut (prepos) 4
annaabi.ee 
