" Liitnorm; alternatiivne struktuur: Kui T1 või T2, siis R. Kaks lihtkoosseisu seonduvalt lihtnormidega: 1. T1: Sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet. >Vahetusubsumptsioon toimub sellele koosseisule! > siis R 2. T2: Sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad häirida liiklusjärelevalve kiirusemõõteseade tööd. > siis R ---------------------------------------------------------------------------------------------------- I premiss: LE § 224 sätestab: ,,Sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd." I.A.premiss(vahetu subsumptsioonipremiss): ,,Sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet." II premiss: Kaarli autos oli seade (peilingaator), mis võimaldas avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet. -----------------------------------
tagajärjega. Õigusliku otsustuse tegemisel on reeglina peetud silmas õiguslikku otsustust süllogismina. Süllogistlik otsustus on väljendatav tuntud loogilise Barbara- figuuri abil: Süllogismi lahendamise kaudu leiab aset teo faktilise subsumptsioon abstraktsele koosseisule, kusjuures seotakse ka õiguslik tagajärg (imputatsioon). Prof A.Aarnio märgib, et väga lihtsas vormis osutab juriidilise süllogismi esimene eeldus (premiss) õigusnormile ja teine juhtumile kui faktile. Seetõttu räägitaksegi õigusküsimusest ja faktiküsimusest. Seaduse rakendamine tähendab siis seda, et juhtumi faktid paigutatakse üldises vormis oleva õigusnormi tunnustikku, faktid nagu kvalifitseeritakse õiguslikult (vrd Aarnio, lk 125). Suur eeldus näitab juhtumi kohta rakendatavat normi, väike aga toimunud fakte. Otsustaja ülesandeks on paigutada faktid suure eelduse alla. Selle operatsiooniga ehk subsumptsiooniga kujundatakse
(3)OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: ,,Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna." Seltskond: 1) vähemalt 1 kaitseliitlane 2) väljaspool Kaitseliitu. Seltskond mõiste, kus avaneb tõlgendamisruum. Väljume seesmisest õigustamisest ning suundumine välimisse õigustamisse. 1)I premiss (x) iga kaitseliitlane, K kaitseliitlane seltskonnas, O peab, T olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. 2) II premiss,,Andrus on kaitseliitlane seltskonnas" 3) Järelikult Andrus peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. Argumentum a fortiori. Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed. Locus standi. Õigusnorm enne kohut. Jura novit curia
See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: „Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna.“ Seltskond: 1) vähemalt 1 kaitseliitlane 2) väljaspool Kaitseliitu. Seltskond – mõiste, kus avaneb tõlgendamisruum. Väljume seesmisest õigustamisest ning suundumine välimisse õigustamisse. 1) I premiss (x) – iga kaitseliitlane, K – kaitseliitlane seltskonnas, O – peab, T – olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. 2) II premiss „Andrus on kaitseliitlane seltskonnas“ 3) Järelikult Andrus peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. 16. Argumentum a fortiori (A. Aarnio) Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed. 17
(3) OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: ,,Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna." Seltskond: 1) väh 1 kaitseliitlane 2)väljaspool Kaitseliitu. Seltskond mõiste, kus avaneb tõlgendamisruum. Välume seesmisest õigustamisest ning suundumine välimisse õigustamisse. 1) I premiss (x) iga kaitseliitlane, K kaitseliitlane seltskonnas, O peab, T olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. 2)II premiss,,Andrus on kaitseliitlane seltskonnas"3) Järelikult Andrus peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. Välimine õigustamine on premisside põhjendamine, põhjendus tuleb väljaspoolt sp välimine õigustamine. 1.Õigusmõistete struktuur a) Mitmetähenduslikkus ja inkonsistents.
lahendusnormi valiku mõistlikkusest. Sisemine põhjendamine vastuseid ei anna, mistõttu tuleb loogilisest subsumeerimismudelist väljapoole minna – toimub uute sisemiste põhjenduste moodustamine. Uute sisemiste põhjenduste arv pole konstantne suurus, kui teine sisemine põhjendus rahuldavat tulemust ei anna, tuleb moodustada kolmas jne. Aarnio: normaalolukorras väljendab esimene premiss seaduseteksti, järgnevad püüavad näidata, et tõlgendus T on antud § „õige“ tõlgendus. Seega süllogismikett hargneb, erinevate harude vahel pole aga loogilist suhet. Argumendid tuginevad vaid koos esialgsele süllogismile, moodustades omapärase mosaiigi, milles tervikpildi järgi saab otsustada, kas põhjendus rahuldab või mitte. 1 Kausaliteet õiguses
annaabi.ee 
