1994. aastal asusid Birgitta ordu nunnad Eestisse ja elasid algselt Vatikani saatkonnahoonesKadriorus ja seejärel vanalinnas Munga tänavas 4 asuvasse katoliku kiriku Peeter-Pauli kogudusele tagastatud majja, kus asus ka nende ajutine klooster.Klooster taastati 2001. aastal, kui lähedusse ehitati uus hoone. Aastail 20012004 juhtis kloostrit ema Patrizia, aastast 2004 ema Riccarda.Pirita kloostris elab kaheksa nunna, kes on sündinud Mehhikos ja Indias.Kloostri preestrina teenib prelaat Vello Salo.Kloostri nimest tuleb ka eestikeelne kohanimi Pirita. Kasutatud kirjandus : http://www.piritaklooster.ee/ ; http://et.wikipedia.org/wiki/Pirita_klooster Villem Raam, Jaan Tamm ,, Pirita klooster, ehitus- ja uurimuslugu" Tallinna Raamatutrükikoda 2005
GALILEI ELU Tegelased GALILEO GALILEI ANDREA SARTI PROUA SARTI, Andrea ema, Galilei majapidaja LUDOVICO MARSALI, rikas noormees HÄRRA PRIULI, Padua ülikooli kuraator SAGREDO, Galiei sõber VIRGINIA, Galilei tütar FEDERZONI, läätselihvija, Galilei kaastöötaja DOOD RAEHÄRRAD COSMO DE MEDICI, Firenze suurhertsog ÕUEMARSSAL TEOLOOG FILOSOOF MATEMAATIK VANEM ÕUEDAAM NOOREM ÕUEDAAM SUURHERTSOGI TEENER KAKS NUNNA KAKS SÕDURIT VANA NAINE PAKS PRELAAT KAKS ÕPETLAST KAKS MUNKA KAKS ASTRONOOMI VÄGA KÕHN MUNK VÄGA VANA KARDINAL PAATER CHRISTOPHER CLAVIUS, astronoom VÄIKE MUNK KARDINAL-INKVISIITOR KARDINAL BARBERINI, hiljem PAAVST URBANUS VIII KARDINAL BELLARMIN KAKS VAIMULIKKU SEKRETÄRI KAKS NOORT DAAMI FILIPPO MUCIUS, õpetlane HÄRRA GAFFONE, Pisa ülikooli rektor BALLAADILAULJA TEMA NAINE VANNI, rauavalaja AMETNIK KÕRGE AMETNIK TUNDMATU MUNK TALUPOEG PIIRIVALVUR KIRJUTAJA MEHI, NAISI, LAPSI
Vaimulikupühitsused Vaimulikkond on üles ehitatud hierarhiliselt. Paralleelselt on olemas kaks hierarhiat. Pühitsuste hierarhia ja ametlik hierarhia. Pühitsus on see, mis annab meelevalla. Pühitsus tuleneb apostelliku suksessiooni ideest. Pühitsusi on mitut liiki, jagunevad madalateks ja kõrgemateks pühitsusteks. Kõrgemad pühitsused on alamdiakon, diakon, preester ja piiskop. Alates 12. Sajandist on nõutav tsölibaat kõigi nende jaoks. Preester `= prespüüter. Kõrgem vaimulik = prelaat. Mõne ameti jaoks on nõutav spetsiifiline pühitsus. Vaimulikuametid: Vikaar - vaimuliku asetäitja või abiline. Toomhärra - prestiizikam amet kui preestri oma, aga ametisse pühitseb siiski preester. Toomkapitooliumi liige. Toomkapiitel valis 12. Sajandist hiliskeskajani piiskoppe. Tema olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. Preester - õigus viia läbi usulisi riitusi.
Lotringi Mariaga. Sellest abielust sündis 1542 Mary Stuart, kes juba viieaastaselt määrati mehele temast kaks aastat nooremale troonipärijale François'le ning toodi Prantsusmaale. Abielu sõlmiti küll alles 1558, kui Mary oli saanud 16 aastaseks. François II oodatust märksa varasem troonile jõudmine suurendas veelgi Guise'ide perekonna mõju. Hertsog François Guise oli kuningavägede ülemjuhataja, tema vend Charles Guise Reimsi peapiiskop ning Prantsusmaa rikkaim prelaat. Seni suhteliselt stabiilsel Prantsusmaal algasid nüüd rahutud ajad. Vaatamata Henri II ediktidele ei õnnestunud kalvinismi levikut peatada. Mais 1559 pidasid Prantsuse hugenotid oma esimest rahvuslikku sinodit. Tolleks ajaks oli kalvinistidel üle kogu maa valdavalt Lõuna-Prantsusmaal ja Normandias juba kaks tuhat kogudust. Sealne aadel tundis end kuningavõimu soosingust kõrvalejäetuna. Saamata kiriku maavaldusi kuningalt, loodeti neid hankida reformatsiooni teel.
» -- Vastavalt legendile hankis pime Homeros endale ülalpidamist rändlaulikuna. Ovidius (43 e. m. a. -- 18) -- rooma luuletaja, pagendati imperaator Octavianus Augustuse poolt 8. aastal Musta mere rannikule Tomi linna (praegune Konstantsa Rumeenias), kus ta suri. Moskvalast kasutab Hugo venelase tähenduses. Ovidiuse eluajal sellist 498 nimetust loomulikult ei tuntud, sest Moskvat mainitakse kroonikates esmakordselt aastal 1147. Lk. 57 Püha Vallier -- prantsuse prelaat III saj. Hukati pärast kohutavat piinamist vandaalide poolt. Montfaucon -- keskajal väljaspool Pariisi piire asetsev küngas, millel seisis XIII sajandil ehitatud võllas. Lk. 61 Peruu kuld -- viide sellele, et Peruu on sajandite vältel olnud kuulus suurte kullaja hõbedakaevandustega. ...polnud muud kui saledad liiliad... -- Alates Louis Vllst olid Prantsuse kuninga vapil stiliseeritud liiliakujutised. Lk. 63 Mustlaste hertsog -- keskajal olid mustlased mõnel määral organiseerunud