h. 7% immuunoglobuliine. Kolostrum sisaldab rohkem proteiini, rasva, mineraale ja vitamiine ning vähem laktoosi kui laktatsioonipiim. Kolostrum on toitvam – 2x annab energiat kui tavaline piim. Tähtsus: annab vastsündinud loomadele esialgse immuunsuse, aktiveerib seedetrakti motoorika. Immuunoglobuliinid imenduvad terve molekulina esimese 24-36 h jooksul. Piima süntees piimanäärme epiteelis Enamik orgaanilisi piima komponente sünteesitakse alveooli epiteelirakkudes. Prekursoritena kasutatakse glükoosi, AH, rasvhappeid, mis on pärit ekstratsellulaarsest vedelikust. Epiteeli rakkudes on palju mitokondreid. Need toodavad ATP-d, mida kasutatakse * sünteesiks * piimakomponentide prekursorite võtmiseks rakku sisse * piimakomponentide transport epiteelirakust alveooli valendikku. Epiteeliraku karedapinnalises endoplasmaatilises retiikulumis sünteesitakse proteiine, siledapinnalises fosfolipiide ja triglütseriide. Seejärel transporditakse piimaproteiinid
Rasvhapete süntees Rasvhapete süntees toimub tsütosoolis, kui seal on olemas atsetüül-CoA ja NADPH. Rasvhapete sünteesiensüümid esinevad üks kompleksina polüpeptiidi kujul. Rasvhapete süntees toimub palmitaathappe modifitseerimise põhimõttel, kus palmitaatihappest lühemad rasvhapete saadakse, kui sünteesiahel katkeb enne palmitaadini jõudmist, pikemad rasvhapped saadakse spetsiaalsete ensüümide abil. Imetajatel on sünteesi prekursoritena vajalikud -3 ja -6 rasvhapped ehk linoolhape ja -linoolhape. Rasvhapete sünteesi aktiveerib glükagoon ja katkestab insuliin. Lipiidide transport organismis Lipiide transporditakse lipoproteiinide abil, mis koosnevad lipiididest ja valkudest ning transpordivad vees lahustumatuid lipiide vereringes. Lipoproteiinid jagunevad: külomikronid, VLDL, LDL, HDL. Mida rohkem on neist HDL, seda väiksem on arteroskleroosi haigestumise oht. Lämmastiku omastamine
RNaasP omab nii RNA komponenti kui ka valgulisi subühikuid. Üldiselt leiab 5’ otsa protsessing aset enne 3’ otsa protsessingut. tRNA geeni transkripti 3’ poolne protsessing on komplitseeritum. Erinevaid protsessingu radasid võidakse kasutada isegi ühe ja sama organismi piires. Esmalt lõikab prekursorit 3’- otsast endoribonukleaas RNaasE. Seejärel treivad eksoribonukleaasid RNaas PH ja RNaas T 3'-otsa parajaks. Kui tRNA on transkribeeritud pikemate prekursoritena, siis lõikavad eksonukleaasid PNPaas ja RNaas II esmalt transkripti lühemaks ja nüüd asuvad tööle 5' otsas RNaas P ja 3' otsas RNaas PH ja RNaas T. Kui tRNA geen ei kodeeri CCA-otsa, osaleb 3’ otste protsessimisel endonukleaas RNaas Z. RNaas Z sooritab lõike prekursori 3' otsas kohe pärast diskriminaatornukleotiidi (N73). Lisaks RNaas Z-le võib 3’ otsa protsessingul osaleda ka eksonukleaase, näiteks pärmi ensüüm Rex1p
katalüüsib valgusünteesi. E-coli - väiksem e. 30S alaüksus (21 valku + 16S rRNA); suurem e. 50S alaüksus (31 valku + 23S rRNA + 5S rRNA); 70S ribosoom. 124. Eukarüoodi ribosoomi komponendid. Inimene - väiksem e. 40S alaüksus (33 valku + 18S rRNA); suurem e. 60S alaüksus (49 valku + 28S rRNA + 5.8S rRNA + 5S rRNA); 80S ribosoom. 125. tRNA struktuur. Lingud. CCA järjestus. tRNA: 70-80 nukleotiidi pikad (väikesed nn. lahustuvad RNA-d). Sünteesitakse pikkade prekursoritena, mida posttranskriptsiooniliselt protssesitakse (ensümaatilised valjalôikamised ja täpsustamised, metüleerimine jne.). Posttranskriptsiooniliselt moodustatakse ebaharilikke nukleotiide inosiin, pseudouridiin, 1-metuulguanosiin, ribotumidiin (ainuke T RNA-d koosseisus) jt. 3'-otsas CCA-OH järjestus, mille külge tuleb aminohape. Ristikulehe kujuline sekundaarstruktuur, kolm lingu, millest keskmine - antikodoon-ling. Tertsiaarne str-r peab omama ôiget antikodooni järjestust,
asparagiini külge. Seda toimetab ensüüm oligosahhariid-valk transferaas. 3. kui prekursor-oligosahhariid on valgu külge pandud, algab selle oligosahhariidi edasine töötlemine: kõigepealt eemaldatakse kõik kolm glükoosi jääki ning üks mannoosi jääk. 4. lisatakse ühekaupa mitmeid erinevaid suhkrujääke. 5. Lõplik valgu glükosüleerimine leiab aset juba Golgi kompleksis. 4. Spetsiifiline proteolüütiline töötlemine. Paljud sekretoorsed valgud sünteesitakse rakus prekursoritena, s.t. ebaküpsete eellasmolekulidena, mida on vaja väiksemaks lõigata, et nad saaksid oma funktsiooni täita. Valkude edasitoimetamine ER-ist Valkude transport ER-st Golgi kompleksi toimub membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite abil. Osa valke aga peavad jääma ER-i funktsioneerima, näit. ülalnimetatud signaalpeptidaas, disulfiidi isomeraas jt. On selgunud, et neil valkudel on küljes lühike, neljast aminohappest koosnev järjestus Lys-Asp-Glu-Leu (ehk KDEL, kui
annaabi.ee 
