Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse ÕO11 liigutusi ajukoore motoorsete Eesmärgina (prefrontaalkoor) piirkondade hierarhias - prefrontaalses (prefrontal Üksikliigutuste jadana (premotoorne piirkond) cortex), premotoorses(premotor Liigutatava kehaosa/objekti trajektoorina ja cortex) ja motoorses (primary motor cortex) piirkonnas? lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad) 2. Milline on taju roll tegevuses? Taju kasutatakse liigutuste planeerimisel. Lisaks ÕO11
- Ganglionid – närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju. Seljaaju neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Dorsaalne tegeleb alt-üles süsteemiga, avastab probleemi. Ventraalne e kõhtmine on detailsem, üles-alla süsteem. Aju olulisemad struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Amügdala (mandelkeha) – hirm - Prefrontaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Suuraju poolkerade koor ehk korteks: - Otsmiku e frontaalsagar – tahtealased liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon ja lõhnad - Kiiru e parietaalsagar – sensoorse ifno vastuvõtt ja töötlemine v.a lõhn, kuulmine j anägemine
GABA retseptoritega sidumisvõime suureneb bensodiasepiinide juuresolekul. Teisiti öeldes sõltub GABA tõhusus bensodiasepiini olemasolust. Järgnevalt avavad GABA retseptorid kloori ioonkanalid, mille tulemusena mitmes olulises ajupiirkonnas neuronite aktiivsus alaneb (Dykstra, 1992) ja tulemuseks on BIS-i aktiivsuse langus ehk käitumusliku pidurduse "lahtipidurdamine". Eeldatakse, et keha tekitab ka endogeenseid diasepiine, ehkki neid veel ei tunta. Prefrontaalkoor ja emotsioonide reguleerimine Aju kuvamise meetodid on näidanud, et positiivsed emotsioonid seostuvad vasaku prefrontaalkoore aktiivsusega ja negatiivsed, pidurdava iseloomuga emotsioonid seostuvad parema prefrontaalse ajukoorega. Valdavalt sõltub aktiivsuse ülekaal kas vasakul või paremal situatsioonist, ent ärevatel ja depressiivsetel inimestel võib parem prefrontaalkoor olla ebaproportsionaalselt kaua vasakust kõrgema aktiivsusega (Robbins, 2000).
semantiline mälu (faktilised teadmised) Olulisel määral kahjustatud isiklike kogemuste kohta – kahjustatud episoodiline mälu Ei suuda ajas rännata minevikku ega tulevikku – kahjustunud autonoeetiline teadlikkus Eksplitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad - Temporaal-frontaalsagara süsteem - Eksplitsiitse mälu aluseks on temporaalsagar (oimusagar) ja sellega seotud struktuurid – hipokampus, rinaalkorteks ja prefrontaalkoor - Samuti osalevad taalamuse tuumad kuna mitmed ühendused frontaal- ja temporaalsagara suunduvad läbi taalamuse - Eksplitsiitse mälu ringes olevad struktuurid saavad sisendi aga ka mujalt ajukoorest ja ajutüve süsteemidest (sh atsetüülkoliini, serotoniini, noradrenaliini aktiveerivatest süsteemidest) Hipokampus - Limbiline struktuur mis asetsed mediaalselt oimusagaras - Koosneb kahest käärust – ammoni sarvest ja hammaskäärust
piirkondades - nägemiskoore alad (BA 18, BA 19 ja BA 37), Wernicke pk (BA 22). II staadiumis toimub selle info integreerimine ja üldistamine, olulised mitmed kiirusagarate piirkonnad, eriti nurkkäär (BA 39), supramarginaalkäär (BA 40) ja ülemine kiirusagarik (BA 7). III staadiumis toimub infovahetus ja info liikumine otsmikusagarasse, mis vahendab probleemilahendust, olulised motoorne lisa-ala (BA 6), dorsolateraalne prefrontaalkoor (BA 9, BA 46 ), anterioorne prefrontaalkoor (BA 10), Broca pk (BA 45), ja alumine prefrontaalkäär (BA 47). IV staadiumis kui on leitud lahendus, tegeleb eesmine vöökäär (BA 32) sobiva astuse valiku ja alternatiivsete valikuvõimalustepidurdamisega. otsmikusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja käitumusliku kontrolli häireid Otsmikusagara kahjustuste korral on sageli häiritud ka prospektiivne mälu (plaanid ja kavatsused tulevikuks). otsmikusagarate rolli mälu vahendamisel
ennustusega liigutuse tajutavatest tagajärgedest ehk liigutuse mentaalse mudeliga Liigutuskorraldus lähtub eesmärgist, protseduurilisest mälust ning tajulisest sisendist nii keha kui keskkonna hetkeolukorra kohta Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta Liigutust representeeritakse süsteemis hierarhiliselt: eesmärgina (prefrontaalkoor) üksikliigutuste jadana (premotoorne piirkond) liigutatava kehaosa/objekti trajektoorina ja lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad) TAJU JA MÄLU LIIGUTUSE PLANEERIMISEL – otseselt tajutavad (Asend Asukoht Kuju Suurus Liikumiskiirus), Mälu abil tajutavad (Haprus Temperatuur Tekstuur Kaal Funktsioon) Lisaks liigutuse planeerimisele kasutatakse tajulist informatsiooni ka selle jookval analüüsil