Gen. Praetoris peregrimi võõramaa preetori Dat. Praetori peregrimo võõrmaa preetorile Acc. Praetorem peregrinum võõrmaa preetorit Abl. Praetore peregrino võõrmaa preetoriga Voc. Praetor peregrine võõramaa preetor PL (mitmus): Nom. Praetores peregrini võõrmaade preetorid Gen. Praetorum peregrinorum võõrmaade preetorite Dat. Praetoribus peregrimis võõrmaade preetoritele Acc. Praetores peregrinos võõrmaade preetoreid Abl. Praetoribus peregrinis võõrmaade preetoritega Voc. Praetores peregrini võõrmaade preetorid Fides, ei f. ; Bonus, a, um: Nom. bona fides; Gen. Bonae fideicontractus (leping-põhisõna) bonae fidei heal usul (täiend) heal usul põhinev leping; dat. Bonae fidei; aac. Bonam fidem head usku;
Nende kompetentsi kuulus tsensuse kindlaksmääramine ja kodanike jaotamine ning loendamine, koostasid ka senaatorite nimistikke. Areneb tsensorite uus funktsioon- kommete silmaspidamine. Lõpuks võtsid nad osa vabariigi finantside valitsemisest(määrasid kindlaks maksude, tollide suuruse, rentide maksmise jne). Rahvatribuunid ei võinud tsensorite otsuste vastu protesteerida. Võimu märgiti sõnaga POTSESTAS, neile ei omistatud imperiumi nagu konsulitele ja preetoritele, s.t neil polnud õigust sõjaväge juhatada. Ametisse valiti silmapaistvaid kodanikke, tihti olid nad olnud konsulid. Tsensuur omandas rooma poliitikast suure tähtsuse. The term itself comes from Latin: during the Roman Republic the census was a list that kept track of all adult males fit for military service. Censio- act of censor. Census- kõigi kodanike täpne ülelugemine.(puudutas ainule vabu KODANIKKE) 7) Diktaator Ametikoht rooma vabariigis, asutamise aeg teadmata
seast. Kaks konsulit olid kõrgeimad magistraadid. Nende peaülesanne oli sõjaväe juhtimine. Neid saatsid 12 auvahti (liktorit), kes kandsid õlal magistraadi võimusümbolit – rihmaga kokku seotud vitsakimpu. Konsulite järgi nimetati aastat. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulitele. Nad tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid juhtida ka sõjaväge ja asendasid vajaduse korral konsulit. Lisaks konsulitele ja preetoritele olid ka madalamad magistraadid, kes hoolitsesid turgude, tänavate ja templite eest, korraldasid avalikke pidustusi ning haldasid riigikassat. Muudest magistraatidest mõneti erinevad olid tsensorid. Nad valiti iga viie aasta tagant endiste konsulite hulgast ja nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Kuid nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed.
Kui konsuli ametiaeg sai läbi saadeti ta mõnd Rooma provintsi valitsema (prokonsul). Konsuli võimutunnusteks olid purpuri värvi tooga ja elevandi luust ____ . Konsuleid saatsid 12 liktorit, kes olid ka konsulite ____ , nende tunnuseks oli nahast ____ ja kirves, kirvest kutsuti fasces. Konsulite järel 2. riigiamet on preetori amet. Preetor allus konsulitele, tema ülesandeks oli Rooma linnas õiguse mõistmine ja alates 3saj eKr pandi lisaks linna preetoritele ametisse veel üks preetor, kelle ülesanne oli õiguse mõistmine kodanike ja võõramaalaste vahelistes kohtuasjades (Praetor peregrinos võõra preetor). Sõjaajal võis preetorile alluda ka 1 leegion. Kolmas amet oli hierarhias tsensor. Tsensor valiti endiste konsulite hulgast iga 5 aasta järel 1,5 aastaks ja nende ülesandeks oli tsensuste korraldamine. Tsensoritele oli ülesandeks ka senaatorite nimekirjade koostamine ja keisririigi ajal võtsid tsensoriameti endale keisrid ise
Ent hääled sellel rahvakoosolekul olid jaotatud nii, et rikkaimad liikmed (- jaotati sõjaväeklasside järgi) equites ja esimene jalaväeklass) olid häälteenamusega. Seega oli nende häältel suurem kaal. Lisaks oli plebeidel ka oma rahvakoosolek, millel võeti vastu seadusejõulisi otsuseid – plebistsiite (plebiscita). 287 eKr muudeti lex Hortensia’ga plebistsiidid kohustuslikult kõigile. Aastal 367 eKr loodi preetoriamet, samuti võis nüüdsest plebeisid konsuliteks valida. Preetoritele anti seni konsulite käes olnud kohtuvõim, konsulitele jäi karistusõigus ning vabatahtlik kohtualluvus, samuti vetoõigus (ius intercedendi) preetori otsuste suhtes. Aastal 242 loodi ta praetor peregrinus'e amet, kelle käes oli kohtuvõim mittekodanike, peregriinide üle. Hiljem, seoses vabariigi suurenemisega ning riiklike ülesannete hulga kasvamisega asutati teisigi ameteid: tsensorid, ädiilid, kvestorid jne. Kõiki valitavaid ametiisikuid nimetati ka magistraatideks.