siis kolme viimatinimetatut sümboliseerib arv " 1" ( üks jumal, üks pühakiri), budismi aga mõiste " lõpmatus" ( lõpmatu arv budasid, pidevalt täienevad pühad tekstid). Rahvuslikest usunditest on suurim h i n d u i s m oma umbes 700 miljoni järgijaga. Hinduism on kujunenud India paljurahvuselises keskkonnas mitme aastatuhande vältel. Teda iseloomustavad jumaluste tohutu arv kastitavad, mitmesugused erinevad voolud, kutseline preestriseisus ( brahmaanid), rohked paikkondlikud eripärad. Vanimad hinduismi pühad raamatud - v e d a d - pärinevad 2. - 1. aastatuhandest eKr. Hiinas on peale budismi levinud k o n f u t s i a a n l u s ja t a o i s m. Suurema osa Hiina ajaloost on nad eksisteerinud rahumeelselt kõrvuti. Taoism õpetab, kuidas elada kooskõlas loodusega, konfutsiaanlus näitab, kuidas elada riiklikus ühiskonnas ning budism ütleb, mis tuleb pärast surma. Jaapanis on suuremaiks usundeiks b u d i s m ja s i n t o i s m
seaduse/käsu poeg; mehe täisealiseks saamise rituaal juudi traditsioonis seaduse/käsu tütar; naise täisealiseks saamise rituaal juudi traditsioonis kaarikujuhiks oleva Krisna vahel lahinguväljal toimuva dialoogina. Ardzuna ei soovi võidelda oma sugulaste kuid Krisna õpetab teda ja väidab, et tarkus nõuab talt oma õige kohuse täitmist ning samas loobumist oma tegude viljadest. kerjus budasuse poole püüdleja hinduismi preestriseisus ümberlõikamise leping Judaismis; 1Mo 17:10-15 ("Ja Jumal ütles Aabrahamile: "Ja sina pead mu lepingut pidama, sina ja su sugu pärast sind põlvest põlve. See on minu leping minu ja teie ning sinu soo vahel pära sind, mida te peate pidama: kõik meesterahvad tuleb teil ümber lõigata!") õpetaja, virgunu kaheksaastmeline tee, mis koosneb: õige vaade, õige kavatsus, õige jutt, õige tegu, õige eluviis, õige püüd
Mandri-Kreeka oli sellal Kreeta võimu all (vt. Theseuse ja Minose kohta käivaid müüte) Freskodelt on näha, et kreetlased tundsid hetiitide sõjavankrit, kuid kasutasid seda lõbusõiduks. Freskodel pole ühtki sõja- ega isegi mitte jahistseeni. Esimesed kirjalikud mälestised: hieroglüüfkirjad A (2100-1900 e. Kr) ja B (1900-1700), ~1800 e. Kr. lineaarkiri A (desifreerimata, protoeurooplik). Religioon: templeid polnud, võimalik, et ka preestriseisus puudus ja usulisi kombetalitusi täitsid perekonna- ja riigipead. Ilmselt olid hiiekoopad, kuhu viidi sõnnide päid ja koljusid ning kullast kaksikkirveid >äikesejumala kultus (hilisem Kreeka mütoloogia peab Zeusi kreetlaseks). Austati Emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn. Freskodel viljakuskultuslikud stseenid: üle ja ümber härja hüppamine ja tantsimine. Pühaks peeti oliivipuud ja madusid. On jälgi
õiges vahekorras toimivad. Dao peab valitsema ka inimese ja looduse vahel. Harmoonilises inimeses toimivad Yin ja Yang võrdse jõuga. Sellises inimeses valitseb Dao, sinna tuleb püüelda. 13 Taoism 1. Alged ~6saj eKr. Iseseisvaks religiooniks kujunes 1.saj pKr 2. Oli algselt maailmavaade, filosoofiline süsteem. Hiljem kujunes rahvausundiks, eelkõige talurahva. Tähtsa koha omandasid jumalad, vaimud. Kujunes välja preestriseisus ja kloostriinstitutsioon 3. Rajajaks peetakse Lao-Zi’d 4. DAO- mõiste. Taeva Dao- tasakaalustatud maailm Inimese Dao-yin ja yang Taeva Dao peab olema kooskõlas inimese Daoga, sellisel juhul muutub inimene seesmiselt tugevaks 5. Ühinemisele taeva Daoga viib sisemine intuitsioon, mitte õppimine Kuulsaim tees „Wu Wei“ „Toimi toimimata“ Toimine peab olema kooskõlas inimese sisemise loomusega 6
jumalaid pahandas ebakohane käitumine. Jumalad kaitsevad inimese moraalitavasid, kui inimene käitus halvasti, siis jumal karistas teda. Jumalate karistus oli peamiselt siin ilmas ning võis tabada ka järelkasvu. · Jumalate auks peeti riitusi. Rituaal oli väga pragmaatiline-jumalale anti midagi, taheti samas ka midagi vastu saada. · Jumalatele võis ohverdada iga üks, ei olnud vajadust vahendajale. Preestriseisus järjekordselt ei olnud oluline. · Templid olid sekundaarsed ning need ei olnud seotud rituaalidega. · Pidustuste järgi anti ka kuudele nimetused. · Pidustuste juures olid kõige olulisemad osad: 1. Rongkäik- kogu linnriik on kohal; marsruut oli alati kindlalt määratletud; jumalatele viidi loomi-kitsed, lambad, veised, sead(palju loomi). 2
On arutletud, kas druiidide seisus on pärinenud protoeuroopa tsivilisatsioonist, ehk võtsid keldid selle neilt üle. Selle kohta on vähe informatsiooni. Pausaniaselt pärineb informatsioon (kirjeldab 3. saj keltide rändeid Balkani poolsaarel, 278 eKr hävitati Delfi pühamu) keldi sõjameestest, kes ei toonud kaasa preestreid ega ennustajaid (augureid). Druiidide seisuse ea kohta on keeruline järeldusi teha. Hiljem, kui kirjutatakse germaanlastest, on tekkinud ka preestriseisus, võib-olla oli see gallia ja briti keltide mõju (druiidide eeskujuks). Võib-olla olid ajad, mil keltidel druiide polnud. Briti keltidel pidi toimuma ilmaliku ja usulise võimu lahknemine hiljemalt 2. saj eKr. Caesari järgi tegutsesid druiidid vaid Gallias ja Britannias ning see on üsna usaldusväärne. Druiididest on lisaks Caesarile kirjutanud veel 17 autorit, ükski neist ei viita druiidide olemasolule mujal, ehk ainult Iirimaa (tuginedes varakeskaegsele iiri
et linnad kindlustamata jätta. Mandri-Kreeka oli sellal Kreeta võimu all (vt. Theseuse ja Minose kohta käivaid müüte) Freskodelt on näha, et kreetlased tundsid hetiitide sõjavankrit, kuid kasutasid seda lõbusõiduks. Freskodel pole ühtki sõja- ega isegi mitte jahistseeni. Esimesed kirjalikud mälestised: hieroglüüfkirjad A (2100-1900 e. Kr) ja B (1900-1700), ~1800 e. Kr. lineaarkiri A (desifreerimata, protoeurooplik). Religioon: templeid polnud, võimalik, et ka preestriseisus puudus ja usulisi kombetalitusi täitsid perekonna- ja riigipead. Ilmselt olid hiiekoopad, kuhu viidi sõnnide päid ja koljusid ning kullast kaksikkirveid >äikesejumala kultus (hilisem Kreeka mütoloogia peab Zeusi kreetlaseks). Austati Emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn. 4 Freskodel viljakuskultuslikud stseenid: üle ja ümber härja hüppamine ja tantsimine. Pühaks
annaabi.ee 
