ning kahetseb, et polnud lasknud asjadel Leoniga kaugemale areneda. Charles oli aga läbinisti õnnelik ja armastas Emmat üle kõige. Ta üritas viimase kõiki kapriise rahuldada ning muretses tema tervise pärast isegi kui Emma teda pidevalt eemale tõukas. Emma proovis igati oma mõtteid mujale saada, ta lasi lapse amme juurest koju tuua, ostis kokku vastutuleliku kaupmehe Lhereux'i käes kõikvõimalikke kaupu. Ta pühendus kohaliku preesti Bournisein'i ärgitusel usule, kuid ka see ei kestnud kaua. Emmat oli märganud aga üks lähedal elav rikkas mees nimega Rodolphe, kes soovis Emmat oma uueks armukeseks. Tulemas oli suur põllumajanduslik laat ning Rodolphe'le, tundus see ideaalne aeg Emmaga kohtumiseks. Nii ka läks, Emma veetis terve päeva koos Rodolphe'ga, kes teda võrgutada üritas. Emma otsustas alguses küll truuks abikaasaks jääda, kuid Rodolphe ei andnud nii kergesti järele, kui Leon seda teinud oli
koju koduste ülesannete juurde. ,,Mu eesmärk on, et õppimine ja praktiline töö käiksid käsikeäs, nii kaua kui poisid noored suutlikud mõlemat korraga tegema." Kindlasti oli selline süsteem tolle aja inimestele vastuvõetavam, sest enamusel oli oma majapidamine, mis vajas kõigi abikätt. Luther ei lakanud kunagi üksikasjalikult selgitamast hariduse tõhusust ja ülistamist õpetaja ametit, mida ta pidas oma preesti ameti kõrvalt ka ise suurima heameelega. Võib öelda, et just Luther pani aluse üldisele koolikohustusele. Ta kinnitas, et valitsus peab sundima vanemaid lapsi kooli saatma, nagu ta võib sundida kõiki selleks võimelisi haarama püssi ja oda, kui varitsemas on sõjaoht. Rahapuudusel pidi abi saama koguduselt. Luther oli kindel, et kogu tsiviliseeritud ühiskond sõltub haridusest, mille vahendajad on õpetajad
Palgasõdurlus. Ulrich Zwingli Lutheri õpetused. Püüdis erinevalt Lutherist reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus. Käsitles armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna. Kirik pidi alluma linna valitud võimudele. Johann Calvin sveitsi reformatsiooni teise suuna rajaja. ,,Ristiusu õpetus." Ettemääratuse õpetus. Osad määratud taevasse saamiseks, osad hukatusse. Usklikud vabastati nii kiriku sõltuvusest, sest enne usuti, et patust aitavad jumalateenistus, preesti eestpalved, patukaristuskustutuskirjad. Rikkus kui ka vaesus pani inimesi proovile rikkad ei tohtinud uhkustada ja pidid olema vastuvõtlikud vaeste vastu. Vaene pidi olema kannatlik, kuid mõistma, et vaesus pole ideaal. Töö austusväärsuse ja vajalikkuse rõhutamine, kokkuhoid, lihtne elustiil. Vaimulikelt ei nõutud vaimuliku haridust. Pühapäeviti keelati mängud, laulud jms. Reformatsioon Inglismaal Reformatsioon ei haaranud kohe kõiki rahvahulki. Rooside sõda (1455-1485)
saada targaks, erinevus tänap-patukahetsus, olid sõnakuulekad, sarnasus-kiusatused,naiivsed saamueli pühitsemine jumalale hana pani poja nimeks saamuel, mis tähendas jumal on kuulnud, kui poiss oli suurem, tõid vanemad ta pühakotta ja jätsid jumala kätte, ta hakkas jumalat teenima preester eeli juhatusel. saamuel meeldis nii jumalale kui ka inimestele. jumal kutsub saamueli saamuel nägi harva nägemusi kuid ühel ööl ta kuulis et keegi hüüab teda, ta jooksis 3 korda preesti juurde ning lõpuks eeli mõistis, et see kutsuja oli jumal, seega ta saatis poisi jumalaga rääkima, see rääkis talle, et preester eeli pojad ei olnud preestri au väärilised ning ta karistab eelit , kes teadis oma poegade kombeid ning saamuel pidi selle eelile teatavaks tegema, mida ta ka tegi. preester eeli surm jumal karistas iisraeli rahvast sõnakuulmatuse pärast ning nad sattusid uuesti vilistite orjusesse
Rahvalik usk on kõikjal Euroopas erinenud sellest, mida teame läbi teoloogide. See ei olnud probleem ja ketserlus, sest see ei vastandanud ennast kirikule. Kõrgkeskajal olid kirikuelus selged puudused, mis olid kõigile näha. Linnaelu soosis ka marginaalide teket, kelle sidemet olid kogukonnaga katkenud. Sellest tulenes ka vaesusideaali levik ajaliku varanduse kogumine on patt. Küsiti, kas rikas kirik suudab inimestele lunastust tagada ja kuidas mõjub preesti poolt jagatud sakrament? Kas see on juriidiline, lähtub preestipühitsusest, nagu see on kiriku arvates või on olulisem preestri eeskuju ja väärikas olemine nagu ketserid arvasid. Ketserlust kandis ühel või teisel puhul sotsiaalne rahulolematus. Ketserluse levik toimus 12. saj keskpaigast 14. saj alguseni eelkõige Lõuna-Euroopas. Sotsiaalsete põhjuste kõrval ka religioossed ajendid eelkõige usuline liikumine, Ketserite eesmärk oli eelkõige lunastus ja õndsuse saavutamine.
Nüüd tõusis preester balustraadile põlvili, et paremini näha. Mees all lükkas redeli äkki oma kannaga eemale ja Quasimodo, kes juba mõnda aega hinge kinni oli pidanud, nägi, et paar sülda maast kõrgemal kõlkus köie otsas õnnetu laps, mees kukil. Köis tegi paar tiiru ja Quasimodo nägi mustlanna hirmsaid krampe. Preester omalt poolt vaatas, kael õieli, silmad pungis, seda mehe ja tütarlapse, ämbliku ja kärbse jubedat pilti. Kõige kohutavamal silmapilgul virildus preesti tuhkjas nägu saatanlikuks naeruks, naeruks, mida ainult see võib naerda, kelles enam midagi inimlikku pole. Quasimodo ei kuulnud, küll aga nägi seda naeru. Kellalööja taganes paar sammu, sööstis siis äkki vihaselt ülemdiakoni peale ja tõukas ta oma tugevate kätega selja tagant alla kuristikku, mille kohale preester oli kummardunud. Ülemdiakon karjatas: «Neetud!» ja lendas alla. Allolev vihmaveetoru peatas ta. Preester hoidis sellest mõlema käega meeleheitlikult kinni
annaabi.ee 
