4nda aastatuhande lõpuks eKr, pisut varem kui egiptlased, jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. Kõige iseloomulikumad jooned on kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Iga tähtsam sumeri linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. See hõlmas peale keskse linna ka ümbritsevat maapiirkonda, linnu kaitsesid müürid. Ühiskonna elus etendasid olulist osa: · Templid · Preesterkond Aja jooksul läks riigijuhtimine üha suuremal määral preesterkonnast sõltumatu kuninga kätte. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud- sõltumatud talupojad ja käsitöölised. 3nda aastatuhande keskpaigaks eKr võtsid semiidid oma keelele kohandatult kasutusele kiilkirja ja ühes sellega järk-järgult ka põhilise osa sumeri kultuuripärandist. Sumeri rahva kultuuri edasiarendajaks olid semiidid. Alates 3nda aastatuhande 2st poolest kerkisid Mesopotaamias paljusid linnu ja
Tüüpiline oli ristkülikukujuline astmiktempel tsikuraat. Tempeli ja selle juurde kuuluv preesterkond etendasid olulist osa majanduslikus ning poliitilises elus. Templile kuulusid ulatuslikud maavaldused, mis olid osaliselt nende otseses kasutuses seda osa harisid templiteenistujad ja orjad , osaliselt aga talupoegadele välja renditud. Templite juurde kuulusid ka käsitöökojad koos sõltuvate käsitöölistega. Seega oli küllalt suur osa linnriigi elanikkonnast templist ja preesterkonnast majanduslikult sõltuv. Linnriikide esilekerkimise ajajärgul oli ka riigijuhtimine arvatavasti peamiselt kõrgema preesterkonna ülesanne ja tempel seega linnriigi poliitilise võimu lähtekoht. Aja jooksul hakkas aga riigijuhtimises üha suuremat rolli mängima preesterkonnast sõltumatu kuningas. Ühes sellega suurenes ka kuningalossi osa linna arhitektuuris. Kuningas oli eelkõige sõjapealik. Tema tähtsuse tõusu linnriigi valitsemises võisidki põhjustada
02.11 Jaan Lahe 4. Võistlused- olümpiamängud on tuntumad; kooride laulmised, tantsud, etlemised, spordivõistlused jne. - Ohvriloom pidi tahtma saada ohverdatud, siseorganid pidid olema perfeksed. Kui asjad ei läinud nii nagu vaja, siis ohverdamist korrati. Preestrid olid riigiametnikud, kes igal aastal ametisse nimetati. Iga pühamu juurde kuulusid preestrid, kes pärinesid konkreetsetest aristokraatlikest peredest ehk preesterkonnast. 02.11 Jaan Lahe Soome-ugri rahvaste usundid: sissevaade rahvausundisse Mõisted: o Uskumused: väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku o Müüt: kirjeldab maailma loomist(jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. o Soome-ugrilaste usundis domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomuliku avaldumist argielus o Legend- piiblipärimus o Memoraat: isikulooline usundiline jutt
talletus. Selle järgi võib öelda, et Jeeus kuulutas ette peatselt saabuvat taevariiki ehk jumalariiki. Sinna pääsevad aga vaid need, kes tema sõnumit usuvad ja meelt parandavad. Siiras usku jumalariigi saabumisse, armastus jumala ning ligemeste vastu, olid Jessuse kuulutuse kohaselt peamised tingimused jumalariiki pääsuks. Jeesus pidas ennast Moosese seaduse kindlaks järgijaks ja oma kuulutust Vana Testamendi prohvetite poolt tõotatu täideminekuks. Kuid ta pööras juudi preesterkonnast vähem rõhku religioossete tavade üksikasjalikule järgimisele. Jeesus rõhutas, et ei rikkus, kõrge ühiskondlik positsioon ega prestiiž anna jumalariiki pääsemisel mingit eelist, vaid võivad saada hoopis takistuseks. Jumalariik pole lahti mitte niivõrd neile, kes edukad ja endaga rahul, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Loomulikult võitis selline õpetus pooldajaid ühiskonna alamkihtides, tekitades samas
kohane kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Eripärane religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst. See kõik kujundas Mesootaamia tsivilisatsiooni ilmet ka pärast sumeri rahva kadumist. · Templid ja preesterkond etendasid ühiskonna elus olulist osa. Neile kuulusid linna ümber suured maavaldused, mis olid osalt nende endi kasutuses. · Aja jooksul läks riigijuhtimine üha suuremal määral preesterkonnast sõltumatu kuninga kätte. Kuningas oli eelkõige sõjapealik. Kõrgem kohtupidamine, suurmaaomanik. · Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Nemad moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu ja seetõttu kuulus neile õigus rahvakoosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes teatud määral kaasa rääkida. Atlas ja leheküljed 27 ja 28
koha Euroopa materiaalse kultuuri arengus. Augustiinlased-koorihärrad - Selle ordu rajamist ei saa mingi kindla ajastu arvele kanada, tekkinud sajandeid väldanud protsessi tulemusena. Augustiinlaste-koorihärrade põhiidee orienteerub apostlite eluviisile ja varaühisusel. Algkrilstate ühiselu tahtsid matkida terved preestrite kogukonnad ühises elus. Siiski Augustinuse ühielu määratlevate reeglitega liitus aga ainult väike osa preesterkonnast, kes moodustasid augustiinlaste-koorihärrade vaimuliku rüütliordu sees oma regulaarkanoonikute haru. ,,Koorihärra" nimetus tuleneb toomikriku koorist ja tähistab kapiitliliikmete koosolekuruumi, nii et koorihärrat võib vaadata ka konvendi hääleõigusliku liikmena. Püha Augustuse nimi lisati sellepärast, et kõrkeskajast alates võeti tema ordureegleid ühiselu määratlevate juhistena. Nende väga üldise eeskirjdega aga ei saavutatud ordu piires sugugi ühetaolisust. Vaimsus
annaabi.ee 
