PREERIA Karmen Kallas 8.a Tõrva Gümnaasium Preeria Preeria e Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla Kanada lõunaosast loode-kagu suunalise vööndina USA keskosani USA territooriumil preeriat nimetatakse ka Kesk-Lääneks Mandri pikimad jõed Asend Jõed · Mississippi · Lisajõgi Missouri · Mitmed kahe lisajõed Loomad · Ameerika piison · Koiott · Preeria koer · Ja teised loomad Loomad Maastik Rohtaimed Idaosa niiskem-viljakas ja paks preeriamuld Lääne poole liikudes läheb üle mustmullale Kuivematel alade punakaspruunid kastanmullad Tänapäeval suurem osa preeriaid on põllumaadeks tehtud KASUTATUD MATERJALID Pildid · https://media1
Osa nendest hobustest pääses vabadusse ja metsistus seal. Mustang ei ole algupäraselt metsik loom. Ta eksisteerib tänu inimesele, kes hobuseid Ameerikasse kaasa tuues ning vabadusselastes neil metsistuda lasi. Ometi põhjustas inimene ka mustangi peaaegu täieliku hävimise. 17. sajandi lõpul esines mustangi vähemalt üheksas Põhja- ja Ameerika lääneosariigis. Sel ajal elas seal 2-5 miljonit isendit. Kui inimene hakkas preeriat harima, tõrjus ta sealt mustangid välja, tappes tuhandeid loomi. Kõige enam mustange tapeti siiski 20. sajandil. Püüti kinni arvukalt loomi, et neid Buuri sõjas ja I Maailmasõjas kasutada. Mustange püüti ka selleks, et neid igapäevases elus kasutada. Mustange on maha lastud koertele ja kassidele toidu hankimiseks ning nende naha saamiseks. 1960-ndate aastate keskpaiku oli mustange 18 000 - 34 000. 1970-ndate aastate alguseks oli järele jäänud vähem kui 10 000 mustangi.
500-st elavast õistaimede sugukonnast ainult 50 arvatakse ulatuvad Kriidi ajastusse. Mitmed sellest ajastust pärit liigid on praegu hästi tuntud, nagu näiteks mägivahtrad, astelpõõsad, palmid, tammed, kreeka pähklid ning sugukonnad, kuhu kuuluvad kased ja lepad. Hilis-Kriidi ajastu metsad sarnanesid arvatavasti tänapäevastega. Seevastu lagedad alad võisid välja näha küllaltki kummalised, kuna puudus täielikult rohi taimestiku tüüp, mis praegu iseloomustab aasasid, preeriat ja savanne. Õistaimede evolutsioneerumise varane faas on dokumenteeritud fossiilsete leidude põhjal Marylandis Atlandi ookeani tasandikul. Sealsetes setetes on kajastatud umbes 10 miljonit aastat Kriidi ajastust. Sealt pärit fossiilsete lehtede kui ka õietolmu mitmekesisust saab otseselt jälgida. Varasemad lehed on lihtsamad siledate piirjoontega ja nende rootsud on korrapäratu mustriga. Hilisemad on mitmekesistunud paljude marginaalsete
Selle tulemusena on Kesk-Ameerika kuivade metsade levikualal inimeste asustustihedus viis korda suurem kui samas lähedal kasvavate vihmametsade piirkonnas. Rohumaad. Parasvöötme rohumaad on veel üks elupaigatüüp, mis on initegevuse poolt peaaegu täielikult hävitatud. Suuri rohumaid on suhteliselt kerge muuta kultuurheinamaaks, põlluks ja/või intensiivse kasutusega karjamaadeks. Näiteks Illinoisi ja Indiana osariigis oli algselt ligi 15 miljonit hektarit kõrgerohulist preeriat, praeguseks on sellest järel ainult 1400 ha – seega on hajusate fragmentidena vaid üks kümnetuhandik esialgsest kooslusest jäänud oma algsesse seisundisse, kõik ülejäänu on muudetud põllumajanduslikuks maaks. Märgalad ja vee-elupaigad. Märgalad on hädavajalikud elupaigad nii kaladele, kahepaiksetele, veeselgrootutele kui ka lindudele ja paljudele taimedele. Märgalad on olulised üleujutuste puhveralana, joogivee saamiseks ja elektri tootmiseks. Märgalasid
kes olid otsustanud paremat elu otsida just Palestiinast (seda religioossetel põhjustel), jätsid mõnevõrra tahtlikult tähelepanuta neil aladel elava rahva selle, kes oli sealse maa juba üles harinud. Vladimir Jabotinsky, mõjuvõimas sõjaväelane-sionist, ütles 1923. aastal: ,,[Palestiinlased] näevad Palestiinat sama vaistliku armastuse ja tõelise tulega nagu asteegid vaatasid Mehhikot või sioux'd oma preeriat. Palestiina ei muutu palestiinlaste jaoks piirialaks, vaid jääb nende sünnimaaks, nende rahvusliku eksistentsi keskuseks ja vundamendiks". (Ibid.) Kui juudi immigrandid 1880tel Palestiinasse ümber asuma hakkasid, moodustasid juudid seal vaid 5% kohalikust elanikkonnast ja elasid koos väikeste kogukondadena. Oli teada, et juutide jätkuv sisseränne viib varem või hiljem konfliktini. Kui araablased mõistsid, et juutide arv on varsti ülekaalus ja nad võivad
MAAKUNST (LAND ART) Walter de Maria sünd. 1935 pani põllule raudvardad ja püüdis välku (midagi ebapüsivamat annab leida). Samas selline kunst leidis toetust ta pidi sadu raudvardaid ostma ja sadade inimeste abiga need paigutama põllule keset preeriat Robert Smithson 1928-1973 alustas sellega, et viis galeriidesse koorma kruusa; hiljem tuntuim teos spiraalne muul. Vaadeldav üldiselt ainult õhust/helikopteril, suur looduse ümber kujundamine. Eesmärk pole enam inimliku signatuuri jätmine maalile või skulptuurile, vaid loodusesse. Kunstniku isiklik eneseteostus looduses.
annaabi.ee 
