Lause pealiikmeteks on alus ja öeldis. · Öeldis väljendab lause tegevust, on tegusõna. · Alus väljendab tegijat või olijat. · Sihitis väljendab objekti kellele või millele tegevus on suunatud. · Öeldise täide annab edasi alusele iseloomulikku · Määrus väljendab tegevuse aega, viisi, kohta või vahendit. LAUSE MOODUSTAJAD Lausemoodustajad on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilise seose liike on kolm: alistus, rinnastus, predikatsioon. Rinnastus seob samaväärseid moodustajaid. Rinnastus seos esineb siis, kui on tegemist loeteluga. Kasutatakse enamasti sidesõnu ja, ning, et, vaid, aga jt. Nt: lapsed, loomad, linnud ja konnad hüppavad aias. Alistus on selline seos, mille puhul üks moodustaja tingib teise moodustajaolemasolu. Alistus seos valitseb fraasi põhisõna ja laiendite vahel. On kahte liiki: 1. Ühildumine laiend on põhisõnaga samas vormis suurele metsale. 2
viitavad omadustele: formaalses semantikas tähendab ,,predikaat" hulka. Tavanoomenid on semantiliselt predikaadid, sest neid võib muuta konkreetsele objektile viitavaks (nt minu koer), sest paljudes keeltes pole vaja koopulat (nt vene k) ja sest nimisõna kasutus on predikatiivne (Lotte on koer). Kui predikaat on hulk, siis selle kasutus on võrdne mingi indiviidi asetamisega sellesse hulka. Nt: see poiss on geenius = see poiss on selles hulgas, kuhu geeniused kuuluvad. Hulgateooria predikatsioon ehk suhe ,,kuulub x hulka". Komplekspredikaate võib tõlgendada hulkade ühisosana (nt valge koer on valgete asjade hulga ja koerte hulga ühisosa üks liikmetest). Vabad muutujad: x, y jne hoiavad kohta. Vaba muutuja väärtus on avatud sisuga. Muutuja seotakse kvantoriga. Eksistentsiaalkvantor = eksisteerib miski/mõni asi, mille kohta kehtib, et... Sellega kaasneb konjunktsioon. Üldsuskvantor = kõik/igaüks. Iga konkreetse asja kohta peab kehtima, et... Sellega kaasneb implikatsioon.
Suurte metsade probleem . . . Alistus seost on veel omakorda kaks all-liiki: a. Ühildumine ehk kongruents. Näide: ilusale türdukule. 20 b. Sõltumine ehk reaktioon, mis tähendabet, öeldis verbi ja tema laiendtie vahhel valitseb kindel seos. Näide: austan (keda?), paseeruma (millel?), sarnanema (kellega?). 3. Predikatsioon on aluse ja öeldise vahel valitsev seos. Näide: Ma lähen täna kinno. Nad lähevad kinno. Öeldis: Öeldis on lause pealiige, mis väljendab tegevust või tegevuses olemist. Öeldis on olemas igas lauses. Teised lauseliikmed võivad olla, aga ei pea. Need laused, mis koosmevad ainult tegusõnadest nimetatakse vaeglauseteks. Näide: Sajab. Müriseb. Udutab. See millise lause liikmed peale öeldise veel saavad olla lauses sõltubki öeldisest
kumbki ei mõjuta teise vormi; 2) alistus e. subordinatsioon (põhi määrab laiendi vormi): a) ühildumine e. kongruents põhi nõuab endaga samas vormis laiendit (väikestel lastel) b) sõltumine e. rektsioon põhi nõuab mingis kindlas vormis laiendit (kirjutab vihikusse, vihikusse kirjutama; kolm pliiatsit, laua all) Kahepoolse seosena on senistes käsitlustes välja toodud ka predikatsioon (lapsed kirjutavad): sõltumine ÖA ja ühildumine A Ö ühekorraga 4. Mis tüüpidesse jagunevad fraasid? VP sööb saia, saia sööma Nominaalfraasid: NP nukker vaim AdjP kummaliselt nukker AdvP (määrusfraas) ootamatult kiiresti PP (kaassõnafraas) laua alla, mööda teed QP (kvantorifraas) kolm kummitust, liiter piima, palju aega 5. Milles seisnevad moodustajate süntaktilised, semantilised ja pragmaatilised
usuvad. Semantilise keeleparadigma murdumine -> Süntaktiline keeleparadigma Keelepradigma - Mõistete ja protseduuride raamistik, mis struktureerib meie teadmised, arvamused, seisukohad maailma kohta. Semantilise keeleparadigma raames ei tehta vahet predikaadil ja terminil. Post strukturalism Predikaat on terminile mingi omaduse andmine, ntks termin veeklaas, predikaat, kas pooltäis või pooltühi. Süntaktilises keeleparadigmas muutub oluliseks predikatsioon. Prediteerimine tähendab millegi kirjeldamist mingi omaduse kandjana või mingis suhtes olevana. Termin on mees, predikaat on "ilus". Erinevus on rõhuasetuses. Postmodernismis on sõnast mees olulisem sõna ilus ehk omadus on olulisem kui asi ise. Tänapäeval asi on üldine aga tähenduse sellele annab predikaat (ehk kultuur ja kontekst) L. Wittgenstein: keelemäng, kellele vabadusvõitleja ja kellele terrorist, sõltub kuidas me predikaadi esitame
annaabi.ee 
